Laagriõlu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Lager beer in glass.jpg

Laagriõlu ehk põhjakääritamisega õlu on õlleliik, mille valmistamisel jäetakse õlu pärast põhjakääritamist laagerduma (sellest tulebki nimetus).

Laagriõlled on heledama värvusega, suure gaasisisaldusega, keskmise kuni tugeva humalamaitsega ning 3–5-protsendise alkoholisisaldusega.

Laagriõlu on maailma populaarseim õlleliik. Seda hakati Saksamaal pruulima umbes 500 aastat tagasi.

Laagriõllede hulka kuulub näiteks pilsen.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

16. sajandil (või isegi varem) oli Baieri õllepruulijatel kohustus õlut pruulida vaid aasta jahedamatel kuudel. Et õlu oleks suvekuudel kättesaadav, hoiti seda koobastes ja kivikeldrites. Aastatel 18201830 reisis Baieri õllepruulija Gabriel Sedlmayr II noorem Euroopas eesmärgiga täiustada oma pruulimisoskust. Naastes lõi ta stabiilsema ja tervikliku laagriõlle, mille retsept levis kiiresti üle Euroopa.

Kasutades teistsugust linnast ja kohalikku vett, lõi Baieri õllepruulija Josef Groll 1842. aastal Plzeňis kuldse värvusega õlle, mis sai tuntuks pilsnerina.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]