LEI kood
LEI kood (inglise Legal Entity Identifier) on ettevõtetele väljastatav rahvusvaheline identifitseerimistunnus, mille väljastab G20 riikide poolt asutatud sihtasutus GLEIF.[1] Finantsinstitutsioonid ja järelevalveasutused kasutavad LEI koodi väärtpaberitehingute osapoolte tuvastamiseks.
Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/65/EL (MiFID 2) on alates 3. jaanuarist 2018 LEI koodi kasutamine kõigi tehingute puhul kaubeldavate väärtpaberitega Euroopa ettevõtetele kohustuslik. Sinna alla kuuluvad ka näiteks kõik Tallinna börsil kaubeldavad aktsiad.[2]
LEI kood põhineb ISO standardil 17442:2012 annab informatsiooni ettevõtete struktuuri kohta ja vastab küsimustele kes on kes ja kes kellele kuulub. Lihtsamalt öeldes on LEI koodide andmebaas avalikult kättesaadav ettevõtete kataloog.[3]
Maailmas on mitu LEI koodide väljastajat, kes haldavad ja valideerivad LEI koode. LEI koode tohivad väljastada ainult GLEIF-i (Global Legal Entity Identifier Foundation) poolt akrediteeritud LOU-d (Local Operating Unit). Akrediteerimine on protsess, mille käigus GLEIF hindab ettevõtte võimekust ja stabiilsust opereerimaks rahvusvahelises LEI süsteemis LEI koodide väljastajana.[4]
LEI koodi ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
2012. aasta alguses LEI (Legal Entity Identifier) koodi süsteemi veel välja töötatud ei olnud. Iga riik kasutas finantstehingute jälgimiseks oma koode ja süsteeme. Kuna kindlat süsteemi polnud, siis oli väga raske jälgida ja tuvastada finantstehinguid. Seetõttu oli turuosalistel ja eranõustajatel väga keeruline arvutada nii üksikute ettevõtete kui ka kogu turu riskipositsiooni. Finantskriisi ajal (2007-2008) mõistsid seadusandjad, et aina enam suureneb vajadus ühtse süsteemi järele, mis võimaldaks reguleerivatel asutustel ja keskpankadel rahvusvahelisi finantstehinguid paremini jälgida. Iga riik kasutas finantstehingute jälgimiseks oma koode ja süsteeme, seetõttu oli võimatu kindlaks teha üksikute ettevõtete tehingute üksikasju, tuvastada finantstehingutes vastaspool ja arvutada kogu riski suurus. See tähendas, et turuosalistel ja eranõustajatel oli uskumatult keeruline arvutada nii üksikute ettevõtete kui ka kogu turu riskipositsiooni.
2011. aastal kutsusid G20 juhid kokku finantsstabiilsuse nõukogu (FSB), et panna alus LEI koodi süsteemile ja LEI koodi süsteemi järelevalvet teostavale asutusele. 2012. aasta keskel võeti vastu otsus hakata kasutama LEI koode ja esimesed koodid anti välja mõni kuu hiljem 2012. LEI koodi järelevalve komisjon LEI ROC loodi 2013. aasta jaanuaris.[5]
Jurisdiktsioonidel on õigus otsustada, kas nad nõuavad LEI koodide olemasolu.[6]
LEI koodi struktuur[muuda | muuda lähteteksti]
LEI kood põhineb ISO standardil 17442:2012. LEI kood koosneb 20 sümbolist, mille esimesed neli märki tähistavad LEI väljastaja kohalikku operatsiooniüksust (LOU). Viies ja kuues sümbol on kõikidel LEI koodidel sama ning selleks on 0. Järgnevad 12 sümbolit koosnevad tähtedest ja numbritest ning on igale ettevõttele unikaalsed. Viimased kaks on kontrollsümbolid. LEI kood on ISO tehnilise kirjelduse järgi moodustatud ning kood ei anna väärtuslikku teavet, vaid kasutatakse juriidilise isiku tuvastamiseks.[7]
LEI kehtivus[muuda | muuda lähteteksti]
LEI kehtivusaeg on 1 aasta alates LEI koodi registreerimisest. LEI iga-aastane uuendamine on kohustuslik kui soovitakse jätkata finantstehingute tegemisega. Uuendamist saab teha ükskõik millise akrediteeritud registreerimisagendi kaudu ja kood jääb samaks ka siis, kui LEI kood viiakse üle teise teenusepakkuja (LOU) juurde.
LEI koodi saamine[muuda | muuda lähteteksti]
Globaalne LEI koodide sihtasutus GLEIF ei väljasta LEI koode otse, vaid väljastamine toimub läbi akrediteeritud LEI väljastajate.[4]
Lisaks akrediteeritud LEI väljastajatele, on võimalik LEI koodi taotleda ka läbi ametlike registreerimisagentide. Eestis on peamisteks LEI koodide väljastajateks Baltic LEI ja LEI Register.[viide?]
Kuigi LEI kood on standardne, võivad hinnad erineda kuni kolm korda.[8]
LEI koodi kohustuslikkus[muuda | muuda lähteteksti]
Üle maailma asuvatel organisatsioonidel, kes sooritavad tehinguid finantsturgudel ja kellel on tehingute aruandluskohustus, peab olema LEI-kood. Nõue LEI-koodi olemasolu kohta tuleb vastavatelt riiklikelt finantsregulaatoritelt.
Kõigil organisatsioonidel on õigus taotleda LEI-koodi. See on suurepärane idee saada LEI-koodi, sest tema rakendusala pidevalt laieneb.[9]
LEI koodi eelised[muuda | muuda lähteteksti]
- Finantstehingutes vastaspoolega seotud riski vähendamine
- Võimaldab vähendada toimingute aruandluskulusid.
- Turu suurem läbipaistvus. LEI koodi olemasolu korral on lihtsam tuvastada finantspettusi ja muid häireid.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ https://www.leiregister.ee/lei-number/
- ↑ https://balticlei.ee/lei-kood-on-alates-tanasest-kohustuslik/
- ↑ https://www.gleif.org/en/lei-data/access-and-use-lei-data/level-1-data-who-is-who
- ↑ 4,0 4,1 https://www.gleif.org/en/about-lei/get-an-lei-find-lei-issuing-organizations
- ↑ https://balticlei.ee/lei-koodi-ajalugu/
- ↑ https://www.gleif.org/en/about-lei/regulatory-use-of-the-lei
- ↑ https://www.gleif.org/en/about-lei/iso-17442-the-lei-code-structure
- ↑ "Friday Investor". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. jaanuar 2021.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. juuli 2021. Vaadatud 11. juulil 2021.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)