Kroisos

Allikas: Vikipeedia

Kroisos (umbes 595 eKr – 546 eKr) oli viimane Lüüdia kuningas, valitses 560-547 eKr.

Kroisos vallutas Väike-Aasia lääneosa, välja arvatud Lüükia ja Kiliikia. Alistatud rahvad, sealhulgas Väike-Aasia kreeka linnad, jäid siiski suhteliselt iseseisvaiks.

Kroisos oli tuntud oma enneolematu rikkuse poolest, mille ta sai maksudest ja sundvõõrandamistest. Eesti keelde on tulnud tema nimest sõna "kröösus". Üldtuntud on ka tema heldus (annetused Delfi heaks). Tema ajal arenes rahamajandus (müntimine).

Ta võõrustas Herodotose järgi (Historia I 30) Ateena riigimeest Solonit, kes nende kohtumisel Kroisost tema upsakuse pärast kritiseeris, väites, et ei saa Kroisost nimetada õnnelikuks (eudaimoniēs) enne, kui see on oma elu lõpuni elanud. Enim, mis Solon sellise inimese kohta oli nõus väitma, et ta on rõõmus (olbios), kuid mitte hea õnnega (eutychēs).

Kui Pärsia, keda valitses toona Kyros II (Suur), oli alistanud Meedia, tekkis tal Lüüdiaga konflikt. Lüüdia plaanis alustada sõda Pärsiaga ja legendi järgi saatis Kroisos käskjala Delfi oraakli juurde, et küsida nõu algavaks sõjakäiguks. Oraakel olevat vastanud: "Kui ületad Halyse jõe, hukutad suure riigi." Kroisos arvas, et ennustus tähendab, et sõjakäik kujuneb võidukaks, aga Pärsia vallutamise asemel hukutas ta hoopis Lüüdia. Kyros pani Kroisose vallutatud alade satraabiks.