Pühalepa vald (Pühalepa kihelkond)
See artikkel on Läänemaa Pühalepa kihelkonna vallast; Läänemaa Vormsi kihelkonna valla kohta vaata artiklit Suuremõisa vald (Vormsi kihelkond). |
Pühalepa vald (kuni 1935. aastani Suuremõisa vald; saksa keeles Grossenhof; kohalikus kõnepruugis lühemalt ka Suurevald) oli vald Pühalepa kihelkonnas.
Valla keskus asus algul Kerema külas, kuid 20. sajandi alguses viidi Reikama külla.
Vald asus kuni 1917. aastani Haapsalu kreisis ning seejärel kuni 1946. aastani Lääne maakonnas ja aastail 1946–1950 Hiiu maakonnas.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Vald moodustati 1866. aastal sarnaselt teiste Hiiumaa valdadega (1866. aasta vallareform).
1935. aastal nimetati vald Pühalepa vallaks.
1939. aasta vallareformiga valla piirid ei muutunud.[1]
1945 septembris moodustati Pühalepa vallas Pühalepa külanõukogu keskusega Partsi asunduses, Palade külanõukogu keskusega Palade asunduses ja Suuremõisa külanõukogu keskusega Suuremõisa asunduses.[2] 1950. aastal Pühalepa vald likvideeriti ja selle alad arvati Hiiumaa rajooni koosseisu.[3]
Pärimus
[muuda | muuda lähteteksti]Pühalepa valla elanikke on hiidlaste seltside jaotuses nimetatud ehthiidlasteks või ka pärishiidlasteks. Kuulumist ehthiidlaste hulka on Pühalepa valla rahva hulgas seletatud sellega, et vald ja eriti Tubala ning Nõmba küla olla Hiiumaa vanim asustatud piirkond, nagu Kärdla parun olla Tubala küla ühes talus jalga puhates rääkinud. Samuti seletatakse nimetust sellega, et vallas asub vai, mis Hiiumaad mere põhjas kinni hoiab, nii et see triivima ei lähe.[4]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)
- ↑ Eesti NSV Teataja, 1945, 32, 501
- ↑ Eesti NSV Teataja, 1950, 11, 114
- ↑ Hugo Puss. Hiidlaste seltsid. Etüüd Hiiumaa siseetnonüümika alalt. Keel ja Kirjandus 1973, nr 11, lk 678–679; teise, pigem väljaspool valda levinud tõlgenduse järgi olevat ehthiidlased Kärdla elanikud.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Prof. J. Uluots avastas Hiiumaal muistse sõjasadama. Päevaleht, 1. september 1939, nr. 236, lk. 5.