Kuninga 25
| Kuninga 25 | |
|---|---|
_(1).jpg) | |
| Üldandmed | |
| Asukoht | Pärnu |
| Stiil | heimatstiil |
| Ehituse lõpp | 1926 |
| Aadress | Kuninga tänav 25 |
| Koordinaadid | 58° 23′ 1,7″ N, 24° 30′ 8,4″ E |
| Tehniline ülevaade | |
| Korruseid | 4 |
| Projekt ja ehitus | |
| Arhitekt | Erich von Wolffeldt ja Aleksander Nürnberg |
Kuninga 25 on hoone Pärnus aadressil Kuninga tänav 25.
Tänapäeval tegutsevad hoones hotell Victoria ja kohvik Café Grand.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Hoone ehitust vedas kohalik kaupmees Aleksander Adamson. Projekt telliti arhitektidelt Erich von Wolffeldtilt ja Aleksander Nürnbergilt. Pärnu linn andis hoonele ehitusloa 1922. aastal ning see valmis 1926. aastaks.[1]
Valminud hoonest sai kaubamaja, kus Adamson müüs koloniaal-, delikatess- ja tubakakaupa. Kuid äri ei edenenud ja kaubamaja läks pankrotti. 1928. aastal toimunud oksjonil müüdi hoone Pärnu Pangale.[1]
Seejärel tegutsesid hoones mõnda aega väiksemad kauplused, kuid 1930. aastate alguses kohandati hoone Olev Siinmaa projekti järgi ümber võõrastemajaks Grand Hotel. Hoone esimesel korrusel alustas tööd kohvik Café Grand.[1]
1935. aastal müüs pank hoone Herz Binmannile. Kuna uus omanik nõudis kohvikupidajatelt kõrgemat renti, siis lõpetas Café Grand 1936. aastal tegevuse. Kohvik avati uuesti 1938. aastal.[1]
Hoone natsionaliseeriti Herz Binmannilt 1940. aastal pärast punast juunipööret.[1] Pärast sõda jätkas hoones hotell, kohvik kandis nime Võit.[2]
1991. hakkas hoonet majandama Eesti-Rootsi ühisettevõte Perwin, mis rekonstrueeris ehitise läänelikele nõuetele vastavaks hotelliks. Kuna peaaegu kogu vajalik raha tuli rootslastelt, siis nimetati hotell Rootsi kroonprintsessi auks Victoriaks. Rootslased taandusid Victoriast 1998. aastal.[2]
1997. aastal erastas Pärnu linn hoone 3,3 miljoni krooniga firmale A-Ettevõtmiste AS. Võitnud firmat seostati üheks Eesti allilma juhiks peetud Meelis Laoga, kuigi ametlikult kuulusid kõik A-Ettevõtmiste aktsiad juhatuse ainsale liikmele Arvi Kingile. Väidetavalt olevat Kink sõlminud Laoga kokkuleppe, et kui ta peaks hotelli enampakkumise võitma, siis müüb aktsiad Laole.[2] 1998. aastal müüs Kink hoone ärimees Tiit Massole, kelle tappis palgamõrvar vaid napilt kuu aega pärast hotelli omandamist.[3] Seejärel müüdi hotell jälle edasi, kuni 2001. aastal sai hotelli omanikuks OÜ Aurigena.[4]
2001. aastal remonditi hotelli kohvik, pärast seda sai kohviku nimeks jälle Café Grand.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 5 Olaf Esna (30. september 2010). "Kuidas lennuka äriplaaniga kaupmehe kaubamaja muutus Grand-Hoteliks ja Café Grandiks". Pärnu Postimees. Vaadatud 06.09.2020.
- 1 2 3 4 Kalev Vilgats (10. juuni 2017). "Hotell Victoria lugu". Pärnu Postimees. Vaadatud 06.09.2020.
- ↑ "Victoria omaniku ootamatu surm". Äripäev. 13. mai 1998. Vaadatud 06.09.2020.
- ↑ "Pärnu Victoria hotell müüdi kuue miljoni krooniga". ärileht.ee. 2. mai 2001. Vaadatud 06.09.2020.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Hotell Victoria koduleht
- Olaf Esna. Kuidas lennuka äriplaaniga kaupmehe kaubamaja muutus Grand-Hoteliks ja Café Grandiks Pärnu Postimees, 30. september 2010
- Kalev Vilgats. Hotell Victoria lugu Pärnu Postimees, 10. juuni 2017