Kultuurmaastik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kultuurmaastik ehk kultuurmaistu (ka antropogeenne maastik või inimkujundatud maastik) on maastik, kus inimtegevus on loodust tugevalt muutnud või mõjutanud.

Kultuurmaastiku mõiste võttis kasutusele saksa geograaf Otto Schlüter.

Tavaliselt sisalduvad kultuurmaastikus elemendid, millel on mingile inimrühmale kultuuriline või sotsiaalmajanduslik tähendus. Kultuurmaastike hulka kuuluvad kultuuristatud sood, põllustatud moreentasandikud jms.

Kultuurmaastiku ja loodusmaastiku vaheline piir pole terav. Kui inimtegevus piidub kohaliku elustiku majandamisega, nimetatakse sellist kultuurmaastikku pärandmaastikuks.

Terminoloogiast[muuda | muuda lähteteksti]

Mõnikord nimetatakse kultuurmaastikku (-maistut) ka lihtsalt maistuks. Sõna "maistu" võttis kasutusele geograaf Jaan Rumma soomekeelse sõna maasto eeskujul, et rõhutada eelkõige inimese osalust maastiku kujundamisel ja sellisena sobib tänapäeval asendama terminit maastik, kui käsitletakse seoseid looduskaitse ja kultuuriuuringutega[1].

Õigekeelsussõnaraamat (2006) nimetab maistuks (geograafiliselt) eriilmelist maa-ala.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 13.12.2011)