Korraldatud jäätmevedu

Korraldatud jäätmevedu (inglise keeles organised waste disposal, vene keeles организованный вывоз отходов) on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt. Lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et omavalitsus määrab jäätmeveo piirkonnad, jäätmeveo teenustasu piirmäärad ja jäätmeveo tüüptingimused ning annab piirkonnas konkursi võitnud vedajale kolmeks aastaks jäätmeveo ainuõiguse. Ainuõiguse väljastamine vedajale tähendab, et konkreetses veopiirkonnas võib olmejäätmete kogumise ja äraveo teenust osutada üksnes ainuõiguse saanud jäätmevedaja ning teised jäätmevedajad ei tohi antud veopiirkonnas teenuseid osutada.

Korraldatud jäätmeveo eesmärk

Korraldatud jäätmeveo põhieesmärkideks on hoida keskkonda ning hõlmata jäätmekäitlusesse kõik jäätmetekitajad – ka need eramajad, suvilapiirkonnad ja väike-ettevõtted, kes seni ei ole veel jäätmeveoga liitunud. Seeläbi väheneb metsaaluste risustamine, avalike ja võõraste prügikastide (vale)kasutamine, nn prügijäneste tegevus, jäätmete ahjus ja lõkkes põletamine jms. Need kõik on illegaalsed tegevused ja kohati vägagi keskkonnavaenulikud. Korraldatud jäätmevedu annab igale elanikule ja ettevõtjale garantii, et tema olmejäätmeid käideldakse võimalikult keskkonnahoidlikult ning parima hinnaga.

Ajalugu

Korraldatud jäätmevedu kui süsteemne lahendus olmes tekkivate jäätmete kogumiseks ja veoks sätestati jäätmeseaduses juba 1998. aastal. Tõsi, siis kui võimalus, millega ei kaasnenud veel rakendamiskohustust. Korraldatud jäätmeveo täpsustatud tingimused sätestati 2004. aastal ning alates 2005. aastast muutus põhimõtte rakendamine kohustuslikuks kõigile vähemalt 1500 elanikuga omavalitsusele. Kohustusliku korraldatud jäätmeveo teenusega varustatud elanike osakaal peaks olema 94%. Jäätmeveo rakendamine on kohalikele omavalitsustele osutunud tõeliseks probleemiks, mistõttu 2009. aasta alguseks on see osakaal vaid umbes 55%. Aktiivsem konkursside korraldamine algas alles 2007. aasta teisel poolel, mil mitmed omavalitsused koostasid ühised alusaktid ning moodustasid ühised veopiirkonnad. 2009. aasta alguseks oli jäätmeveo konkurss välja kuulutamata veel 21 kohustust omaval omavalitsusel.

Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid

Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete, nende sortimisjääkide ja olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka teisi olmejäätmete liike või muid jäätmeid, kui see on vajalik õigusaktide nõuete täitmiseks või seda tingib oluline avalik huvi.