Jäätmeseadus

Allikas: Vikipeedia

Eesti Vabariigi jäätmeseadus ehk jäätmeseadus (lühend JäätS) on seadus, mis sätestab jäätmehoolduse korralduse, nõuded jäätmete tekke ning jäätmetest tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks. Sealhulgas meetmed loodusvarade kasutamise tõhususe suurendamiseks ja loodusvarade kasutamise ebasoodsa mõju piiramiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest.[1] Seadus võeti vastu 28. jaanuaril 2004 ning see jõustus 1. mail 2004. Vastavalt vajadusele ja kohustusele on jäätmeseadust aja jooksul kohandatud, uuendatud ning osaliselt ümber sõnastatud.

1. peatükk[muuda | muuda lähteteksti]

Jäätmeseaduse 1. peatükk sisaldab üldsätteid, mis on jaotatud kolmeks jaoks.

Esimese peatüki esimene jagu sisaldab jäätmeseaduse reguleerimisala ja mõisteid. Seadus reguleerib kõike, mis on seotud jäätmetega, välja arvatud valdkonnad, mõisted, jäätmete nimetused ning kehtestatud toimingud ja kohustused, mis on reguleeritud teiste seaduste või määrustega, näiteks mõiste pakendijäätmed definitsioon kajastub pakendiseaduses. Esimeses jaos on defineeritud põhimõisted.

Teine jagu sisaldab regulatsioone jäätmetekke vältimise ning jäätmete hulga ja ohtlikkuse vähendamise kohta. Lisaks seletatakse lahti mõisted, mida käsitletakse selles jaos ning mis seostuvad vastava jao avaldatud paragrahvidega. Olulisemad paragrahvid käsitlevad probleemtoodetega ning tootja kohustustega seonduvat.

Kolmas jagu sisaldab jäätmehoolduse üldnõudeid. Vastavas jaos mõtestatakse lahti mõned olulised mõisted, näiteks prügila ja jäätmehoidla. Lisaks mainitakse mõningaid olulisi teemasid, nagu taaskasutus, keskkonnamõjude võimalikkus, jäätmete sortimine, nõudeid jäätmekäitluskohale jne.

2. peatükk[muuda | muuda lähteteksti]

Sisaldab jäätmehoolduse kavandamist, mis on jaotatud kolmeks jaoks ning millest teise jao (riigi jäätmekava koostamine) paragrahvid on kehtetud.

Teise peatüki esimene jagu sisaldab jäätmehoolduse kavandamist üldsätetega ning jäätmekavadega seotud regulatsioone, õigusi ja kohustusi. Tähtsamad teemad on jäätmehoolduse arendamine, kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavaga seonduv ning kaevandusjäätmekavaga seonduv.

Kolmas jagu sisaldab nõudeid ja regulatsioone kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamise kohta. Täpsemalt on kirjeldatud järjestikused toimingud, mis algavad jäätmekava eelnõu kooskõlastamisega ning lõppevad jäätmekava avaldamisega.

3. peatükk[muuda | muuda lähteteksti]

Sisaldab ohtlike jäätmete käitlemise eritingimusi. Peatükis on välja toodud keelatud tegevused ja kohustused, mis kehtivad ainult ohtlike jäätmete käitlemisel, ning on ka lahti seletatud mõningad mõisted, mis on seotud ohtlike jäätmetega.

4. peatükk[muuda | muuda lähteteksti]

Sisaldab regulatsioone, nõudeid ja mõistete lahtiseletusi kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmehoolduse kohta. Põhiliselt on esitatud kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused, õigused ning vajalikud toimingud.

5. peatükk[muuda | muuda lähteteksti]

Sisaldab ühte ainsat regulatsiooni jäätmehoolduse arendamise rahastamise kohta.

6. peatükk[muuda | muuda lähteteksti]

Sisaldab kõike jäätmeloaga seotut ning jaguneb seitsmeks jaoks.

Kuuenda peatüki esimeses jaos on kirjas üldsätted, mis sisaldavad üldisi mõisteid ja regulatsioone vastava peatüki lõikes. Olulisimaks on mõiste jäätmeluba defineerimine ning sellega seotud regulatsioonid.

Teises jaos on mõistete lahtiseletused, regulatsioonid ning nõuded, mis on seotud jäätmeloa andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning jäätmeloa sisuga. Olulisimaks on jäätmeloa taotlemisega seonduv ja jäätmeloa sisu.

Kolmandas jaos on regulatsioonid ja nõuded, mis on seotud jäätmeloaga metallijäätmete kogumisel ning veol.

Neljandas jaos on nõuded ja regulatsioonid, mis seostuvad jäätmeloaga prügila ja jäätmehoidla käitamisel.

Viiendas jaos on regulatsioonid ja nõuded, mis seostuvad jäätmeloaga jäätmete põletamisel.

Kuuendas jaos on regulatsioonid ja nõuded, mis on seotud jäätmeloaga kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmeveoks.

Seitsmendas jaos on nõuded ja regulatsioonid, mis seostuvad jäätmeloaga maavarade rikastamisjäätmete tekitamiseks.

7. peatükk[muuda | muuda lähteteksti]

Kajastab regulatsioone, nõudeid ja mõisteid, mis on seotud ohtlike jäätmete käitluslitsentsiga. Olulisimaks on ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, mitteandmise ja muutmisega seonduv.

8. peatükk[muuda | muuda lähteteksti]

Sisaldab mõistete lahtiseletusi, nõudeid ja regulatsioone, mis on seotud metallijäätmete kogumise eritingimustega.

9. peatükk[muuda | muuda lähteteksti]

Kajastab nõudeid ja regulatsioone riikidevahelise jäätmeveo kohta. Tähtsaim seondub veolubade ja nende kontrollimisega.

10. peatükk[muuda | muuda lähteteksti]

Regulatsioonid ning nõuded arvestuse ja aruandluse kohta: kes ja kuidas on kohustatud pidama arvestust ja aruandlust jäätmete kohta.

11. peatükk[muuda | muuda lähteteksti]

Sisaldab nõudeid ja regulatsioone riikliku järelevalve kohta. Põhiliselt on seletatud järelevalve erimeetmed ja erisused ning suurim võimalik sunniraha.

12. peatükk[muuda | muuda lähteteksti]

Sisaldab regulatsioone ja trahvimäärasid, mis on seotud vastutuse võtmisega seaduse rikkumisel. Lisaks loetletakse võimalikud menetlejad ning tagajärgede likvideerimisega seonduv.

13. peatükk[muuda | muuda lähteteksti]

Rakendussätted. Välja on toodud eri kohustuste, nõuete ja regulatsioonide kehtimise algus või ka kestus.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]