Jäätmekäitlus

Olmejäätmete käitluse üks etappe on sageli prügimägede jäätmete kokkulükkamine ja tihendamine

Jäätmekäitlus (ingl. waste treatment; waste handling) on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, jäätmevedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevust.

Jäätmekäitluse aluseks on säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine ning keskkonnanõuete integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Jäätmekäitluse aluseks meil on Eesti keskkonnastrateegia põhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduse integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega.

Jäätmete kogumise (collection of waste) all mõeldakse jäätmete kokkukorjamist, kokkuvedu, võimaluste olemasolul ka nende sortimist ja/või kokkupressimist jäätmete tekkepaigas. Jäätmevedu (ingl waste transportation) on jäätmete transportimine nende tekkekohast käitlemiskohta. Riik on pannud kohalike omavalitsuste kohustuseks jäätmete kogumise, sortimise ja jäätmeveo korraldamise. Korraldatud jäätmevedu (ingl. organised waste transport) on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsusorgani korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt.

Jäätmete sortimine (waste sorting) on jäätmete komponentide eraldamine või üksteisest lahus hoidmine, soodustamaks erinevate jäätmekäitlusmeetodite kasutamist. Eelistada tuleks jäätmete sortimist tekkekohas, sest segunenud jäätmete uuesti lahutamine on töömahukas ja kulukas. Tekkekohas sortimise abil eraldatud materjal on puhtam. Jäätmete sortimise all mõeldakse ka nende valikkogumist kas tekkekohas (kaasa arvatud kogumispunktid elamute juures) või keskses sortimisjaamas. Sortimise käigus eraldatakse segaolmejäätmetest ennekõike taaskasutatavad ja ohtlikud jäätmed. Sortimine on tihti jäätmete taaskasutamise eeldus.

Jäätmeid sorditakse nii enne kui ka pärast jäätmevedu. Võimaluse korral tuleb seda teha kohe jäätmete tekkimise kohas, kuna sortimine käitlemiskohas on kulukam ja teatud juhtudel majanduslikult ebaotstarbekas või isegi võimatu. Biolagunevate jäätmete kogumine ja vedu koos muude jäätmetega rikub paljud muud jäätmed, mida oleks võimalik edaspidi taaskasutada. Seetõttu on oluline eraldada biolagunevad jäätmed muudest jäätmetest nende tekkekohas ja teostada nende vedu eraldi.

Suur osa jäätmesortimistööst tehakse mehaaniliselt. Mehaaniline sortimine ehk masinsortimine (mechanical sorting) põhineb jäätmete erinevate füüsikaliste ja keemiliste omaduste ärakasutamisel. Mehaaniliste sortimisseadmete konstrueerimisel võetakse arvesse selliseid jäätmete omadusi nagu osakeste suurus, tihedus, elastsus, mass, optilised, magnetilised, elektrilised ja termilised omadused.

Jäätmete juurdetekitamist saab vältida üldjuhul kriitiliste tarbimisotsustega. On selge, et mida rohkem kaupu ostetakse ja tarbitakse, seda rohkem tekib juurde ka erinevaid jäätmeid toodete ja pakendite näol. Vastutustundlik tarbimine tähendab mitte niivõrd tarbimise piiramist, kuivõrd mõistlike ja põhjendatud ostuotsuste langetamist, toodete uuskasutust ja renoveeritud toodete soetamist.

Jäätmete taaskasutamise (waste recovery) käigus võetakse jäätmed või neis sisalduv aine või materjal kasutusele uute toodete valmistamisel või energia tootmisel. Samuti on taaskasutus ettevalmistav tegevus uute toodete valmistamiseks või energia tootmiseks.

Jäätmete ringlussevõtt ehk kasutusringlus (waste recycling) on jäätmete taaskasutamise moodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel. Jäätmete kasutamine soojusenergia tootmiseks on nende taaskasutus, kuid mitte kasutusringlus, kuna põletamise käigus jäätmed hävitatakse. Jäätmete energiakasutuse (energy recovery of waste) korral kasutatakse põletamiskõlblikke jäätmeid soojusenergia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega.

Eestis on hulgaliselt ettevõtteid, kes tegelevad pakendite kogumise, transpordi ja käitlemisega, jäätmete kogumise, jäätmeveo, toodete demonteerimise, materjalide sortimise ja edasise töötlemise, jäätmetest energia saamise ja jäätmete ladestamisega prügilatesse. See on terve majandusharu, mille käibed ja tähtsus on järjest suurenemas. Jäätmemajandus (waste management) tegeleb pakkematerjalide, pakendite, või erinevate jäätmete ja nendest käitlemise käigus saadud, väärtust omavate ja taaskasutatavate materjalidega. Jäätmemajanduse valdkonnas tegutseb hulgaliselt jäätmekäitlusega tegelevaid ettevõtteid.

Jäätmehoolduse (waste management) all mõeldakse jäätmekäitlust, järelevalvet jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldust. Jäätmehoolduse üks tähtsamaid ülesandeid on tagada jäätmete taaskasutamine ja kasutusringlus. Kohalikele omavalitsustele on pandud seadusega vastutus määrata oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestad need jäätmehoolduseeskirjas.

Jäätmete töötlemise käigus toimub jäätmete mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, sealhulgas sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi. Tegevuse eesmärk on vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Kasutatud, kahjustatud või aegunud toodete kogumise, pakendamise ja/või veoga kasutajate, valdajate või omanike juurest jäätmete töötlemis- või ladustamiskohta tegeleb jäätmelogistika (waste logistics).

Jäätmekäitluse hierarhia

Jätkusuutliku arengu seisukohast peab kõige olulisem suund olema jäätmete tekke vältimine, seejärel korduskasutus, siis taaskasutus ning kõige viimase vahendina jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. Jäätmekäitluse hierarhiast võib kõrvale kalduda, kui see tagab parima keskkonnaalase üldtulemuse asja kogu olelusringi arvestades. Korduskasutuse näited on klaaspudelite klaasi ringlus, mis teeb üle 150 ringi eluaja jooksul, ja korduvkasutatav plasttaara. Taaskasutuse näiteks kogu ühekordselt kasutatava pakendi kasutamine materjalina uute toodete tootmiseks.

Jäätmekäitluse üldtunnustatud hierarhia on järgmine:

1. Jäätmetekke vältimine
2. Jäätmetekke vähendamine ehk tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine
3. Esemete ja materjalide korduskasutamine ehk sama eseme või materjali taaskasutamine samal eesmärgil
4. Jäätmete taaskasutamine ehk materjali ja aine kasutamine uute toodete tegemiseks või muuks kasutuseks
5. Jäätmete lõplik kõrvaldamine ehk jäätmete põletamine energia saamiseks.
6. Jäätmete ladustamine prügilas

Läheduse põhimõte jäätmekäitluses

Jäätmed kõrvaldatakse ja segaolmejäätmed taaskasutatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus.

Vaata ka

• jäätmemajandus
• jäätmehooldus

Kirjandus

• Kaltsu, konti vana rauda! Esmaspäev, 23. september 1929, nr 38, lk 3.