Koolikud

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Koolikud ehk voolmed on ägedad sisemised valuhood.[1]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Koolikuid tekitavad kõhuõõne elundite või juhade silelihaste kramplikud kokkutõmbed. Neid võivad põhjustada kivitõbi (neeruvoolmed, sapivoolmed), põletik, sooleahenemine (soolevoolmed) ja mürgistus. Südame pärgarterite ahenemise korral tekivad südamevoolmed ehk rinnaangiin ehk stenokardia.[2]

Gaasivalud[muuda | muuda lähteteksti]

Koolikud esinevad ka gaasivaludena. Gaasivalud võivad tekkida sooletegevust muutva toidu söömisel (hapukapsas, seened,hernesupp, kaalikas, rohkelt värsket puu- või köögivilja jm); pika liikumatu asendi tõttu ( kestev bussireis või mujal pikalt istumine, voodihaige); sooletegevusega mitteseotud kõhuorgani haigestumisest tingitud sooletegevuse häire (nt neeruvaagna põletik); palavikust. Gaasivalude puhul on soolestikus loomulikult oleva gaasi liikumine soolespasmide või sooletegevuse aeglustumise tõttu takistatud. Valud tekivad kõhu erinevates piirkondades (üle kogu kõhu), valud esinevad hookaupa, on lõikava iseloomuga, gaasid ei välju, võib esineda iiveldust, soolepuhitust, palavikku ei ole.[3]

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Vanasti peeti voolmeteks ka näärmepaistetusi, kaela- ja pihasoonte valu jm. Valu asukoha järgi eristati naba-, kõhu-, piha-, südame- jt voolmeid. Voolmete raviks kasutati mitmesuguseid maagilisi võtteid, täiskuu ajal masseerimist ja voolmerohtu, milleks oli harilik rass.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti keele seletav sõnaraamat vaadatud 29.05.2020
  2. Eesti Entsüklopeedia vaadatud 29.05.2020
  3. Kõhuvalu. Tervishoiu Akadeemia. [1]
  4. Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 359

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]