Angiin
Tonsilliit (ladina keeles tonsillitis (palatina) acuta, inglise keeles acute tonsillitis) ehk äge suulae- ehk kurgumandlipõletik ehk angiin ehk krooniline kurgumandlite põletik ehk (äge) tonsiliit on koondnimetus mitmetel loomadel (sh inimestel) esineda võivate ülemiste hingamisteede haiguse kohta kurgumandlites, mida kõige sagedamini põhjustavad viirused või bakteriaalne infektsioon.
Inimestel[muuda | muuda lähteteksti]
Inimese neelus paikneb palju lümfoidset kude, mis moodustab kogumeid. Need kogumikud ümbritsevad neelu ja omavad kaitsefunktsiooni. Suurimad neist on paarilised kurgumandlid, kuulmetõrve mandlid ja adenoid ehk neelumandel ja keelemandel. Angiini puhul on põletikus just kurgumandlid, mis paiknevad mõlemal pool kurgukaarte vahel. Angiini võib esineda igas vanuses.[1]
Patogenees[muuda | muuda lähteteksti]
Angiini põhjustab enamjaolt viirused, harvemini bakterid. Haiguse tekitajad levivad õhu kaudu ja satuvad sissehingamisel neelu limaskestale, põhjustades kurgumandlites põletiku. Põletiku tagajärjel kurgumandlid suurenevad, muutuvad punetavaks, mandlitele tekivad valkjad katud ja mädane eritis.
Sümptomid[muuda | muuda lähteteksti]
Angiini sümptomite hulka kuuluvad kurguvalu, palavik, peavalu, lihasevalud, väsimus ja isutus. Iseloomulik on ka neelu valulikkus, mis süveneb neelamisel. Sageli esineb ka kõrvavalu, mis on tingitud valu kiirgumisest neelust kõrva, kuna neelu ja keskkõrva närvid on omavahel ühenduses. Valu tõttu on söömine sageli raskendatud. Kaela lümfisõlmed võivad olla suurenenud ja valulikud, mis on tingitud sellest, et inimese immuunsüsteem võitleb põletiku tekitajaga.[1]
Diagnoosimine[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis diagnoosib angiini perearst või eriarst, kes vaatluse teel uurib neelu ja kurgumandleid, surudes spaatliga keelt kergelt alla. Arst võib uuringu jaoks võtta vatipulgaga proovi kurgumandlitelt, et teada saada, millised mikroobid kasvavad neelus.[1]
| Angiin | |
|---|---|
| Tonsilitis acuta | |
 | |
|
Streptokokitekkene kurgumandlipõletik | |
| Klassifikatsioon ja välisallikad | |
| RHK-10 | Jj.03, RHK-J03, RHK-J35.0 |
| RHK-9 | 463 |
| MedlinePlus | 001043 |
| eMedicine | 0/871977 |
Ravi ja prognoos[muuda | muuda lähteteksti]
Viiruslik angiin paraneb ise.[viide?]
Vajalik on piisav puhkamine ja palaviku alandamine (näiteks paratsetamooliga). Neelu valu leevendavad paikselt kasutatavad aerosoolid (heksetidiin, Hexoral 0,2% suuõõnepihus), taruvaigu-saialille õli aerosool) ning soojad joogid.
Tablettravi antibiootikumidega on põhiline ravimeetod, mille eesmärgiks on bakteri hävitamine. Esmavaliku ravimiks on penitsilliin või amoksitsilliin. Ravikuuri kestuseks on 7–10 päeva.[1]
Kui angiin (äge tonsiliit) vaatamata adekvaatsele ravile sageli kordub, võib tagajärjeks olla kroonilise tonsilliidi teke, mille puhul võib osutuda vajalikuks kurgumandlid kirurgiliselt eemaldada.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Portaal inimene.ee. Angiin". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. aprill 2015. Vaadatud 4. mail 2015.