Sisekommunikatsioon
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Sisekommunikatsioon on organisatsiooni või asutuse sisene infovahetus.
Organisatsioonisisene ehk sisekommunikatsioon on demokraatlik, kahesuunaline, tasakaalustatud kommunikatsioon, kus mõjutamise asemel toimub personali kaasamine ja kommunikatsioonis osalemine. Selle tulemusena toimub töötajate väärtustamine organisatsioonis.
Sisekommunikatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]- Demokraatlik, kahesuunaline, tasakaalustatud kommunikatsioon
- Mõjutamise asemel kaasamine, osalemine
- Omatöötaja väärtustamine organisatsioonis
- Vastastikune usaldus juhtkonna ja töötaja vahel
- Vastastikune usaldus alluvate ja ülemuste vahel
- Omatöötajate muutumine headeks saadikuteks ja esindajateks väljaspool organisatsiooni
Sisekommunikatsiooni eesmärgid, kus organisatsiooni liige peab ennast tundma
[muuda | muuda lähteteksti]- vajalikuna
- väärtustatuna
- informeerituna
Sisekommunikatsiooni läbiviijad
[muuda | muuda lähteteksti]- Juht (kes on organisatsiooni eessuhtleja)
- Kommunikatsioonispetsialist (suuremates asutustes korraldab igasuguse info liikumist)
- Personalitöötaja
- Koolitusspetsialist
- Otsene ülemus
- Lähimad kolleegid
- IT-spetsialistid
- Mitteformaalsed liidrid (staažikad, eakad, edukad jts)
- Valvelauatädi või turvamees
Sisekommunikatsiooni vahendid ehk kanalid
[muuda | muuda lähteteksti]Sisekommunikatsiooni takistavad tegurid
[muuda | muuda lähteteksti]- Vale kanal
- Infomüra
- Ebaregulaarsus
- Liiga palju tasandeid info allika ja vastuvõtja vahel
- Ebaselge sõnastus
- Põhjuste, motiveeringu puudumine
- Ülekohtune hinnang, ebatõene informatsioon
- Tagasiside võimaluse puudumine
Sisekommunikatsiooni efektiivsust mõjutavad tegurid
[muuda | muuda lähteteksti]Sisekommunikatsiooni efektiivsust mõjutavad mitmesugused tegurid, näiteks:
- kommunikatsioonikliima. Edukaks kommunikatsiooniks oleks vaja, et töötajad räägiksid organisatsioonist samamoodi, sõnumid ei läheks vastuollu, töötajad oleksid adekvaatselt informeeritud ja hindaksid oma organisatsiooni avatuks;
- kommunikatsioonivõrgustik, mis näitab kuidas me sõnumeid levitame. Kas võrgustik on funktsionaalne või disfunktsionaalne, milliseid norme ja reegleid kasutatakse ning kas sõnumeid segab tugev müra;
- kommunikatsiooni hulk, mis näitab info hulka, mida inimesed on võimelised läbi töötama;
- kommunikatsiooni suund, mis osutab info liikumise suunale. Näiteks ülevalt alla liikuv sõnum näitab juhtimistegevust, horisontaalselt liikuv sõnum inimestevahelist koostööd ja ülesminev info töötajate kaasatust ja rahulolu.
Info liikumise kriteeriumid
[muuda | muuda lähteteksti]Ühiskonna ja organisatsiooni pideva muutumise tõttu on vaja infot operatiivselt edasi anda ja tagasi saada. Info liikumine peab olema:
- õigeaegne või sisaldama ajalisi parameetreid: konkreetne info peab jõudma kohale kindlas ajavahemikus (kirjale peab vastama nt viie päeva jooksul)
- minimaalsete moonutustega nii sissetuleva kui ka väljamineva info osas
- kontrollitav, jälgitav
Näiteks mingisse keskkonda sisenemiseks peab töötaja end identifitseerima – see võimaldab juhtida ja jälgida keskkonna turvalisust.
- ratsionaalne – vältima saajale ebaolulisi detaile.
Näiteks hakkab tööga hiljaks jäänud inimene vabanduskirjas pikalt selgitama, miks ta ei jõudnud tööd teha: viibis koosolekul, kus räägiti, kui oluline on jõuda oma tööga õigeks ajaks valmis.
- kahesuunaline – kehtestatakse tagasiside andmise kord.
Infoblokeeringuid saab edukalt ennetada juhul, kui firmas on:
- selge juhtimisstruktuur, mis määrab kindlaks töötajate alluvussuhted;
- juhtkonnapoolne pidev töötajate suunamine, õpetamine ja kontrollimine eesmärgiga, et järgitaks loodud süsteemi;
- juhtkonna poolt töötajatele sisse harjutatud süsteemsus täita korraldusi kohe või esimesel võimalusel;
- väljatöötatud ja praktikas järgitav sisekultuur;
- töötajatele teadvustatud ühised eesmärgid.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Steiger, Rudolf "Inimesekeskne juhtimine", 1997.
- Malberg, Kristi "Tahte tekitajad. Kuidas luua motiveeritud töökeskkonda?", 2005.
- Past, Aune "Juhtimine ja suhtekorraldus", 2005. ISBN 9789949409464
- Alas, R. "Juhtimise alused" Tln. 2004
- "Info liikumise juhtimine", "Juhi käsiraamat 2", Äripäev 2003
- Kirk, Joyce, 1999. "Information in organisations: directions for information management. – Information research, vol. 4, no. 3".