Koitjärve

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Koitjärve

Elanikke: 0 (31.12.2011)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 3300[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 24′ N, 25° 37′ Ekoordinaadid: 59° 24′ N, 25° 37′ E

Koitjärve, varasema nimega Käidra ja Käikõrve [3] on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.

Talude rajamise aeg Koitjärvel pole täpselt teada kuid 1693 asutati Koitjärve mõis. 1694.aasta kaardil oli Koitjärvel märgitud mõisasüda (Keickierwe hof), Jüri (Jörgen) ja Tooma (Thomas) talud ning vesiveski Soodla jõel. Põllumaad paiknesid Koitjärve järve ja Pikapõllu oosi vaheliselt alalt kuni Soodla jõeni. Siis jäid mõisamaade piiridesse ka põllumaad Tammiksalus, Vahtrikul ja Salumäel.[4]

1733-1940 kuulus mõis Tallinna linnale, Eesti Vabariigi ajal haldas seda Tallinna linna Koitjärve metsandik.

Eesti Vabariigi ajal 1918-1940 oli Koitjärvel 13 talu.[5]

  • Järvepõllu
  • Kõvasoo
  • Laane
  • Metstoa
  • Mähuste
  • Oru
  • Pihlaka
  • Pikapõllu
  • Tammesalu
  • Tooma Jüri
  • Tuurmani
  • Vahtriku
  • Vaino


Aastatel 1911-1912 ja 1914-1919 elas Koitjärvel Oru talus, oma metsavahist venna Jüri juures kirjanik A.H.Tammsaare.[6] Kirjaniku Kõrvemaa eluperiood inspireeris teda kirjutama romaani "Kõrboja peremees".

Koitjärvelt Kõvasoolt on pärit ja tegeles seal Laane talus põllupidamisega ajakirjanik, kirjastaja ja poliitik Jakob Ploompuu. Teise maailmasõja ajal oli Laane taluga seotud kunstnik Eerik Haameri elu ja looming.

Metstoa Umerikjärve ääres asus Soome konsuli Emil Vesterineni ja Soome eestluse hoidja Leeni Vesterineni suvila.

1931-1940 tegutses Metstoa talu lähedal Paukjärve ääres NMKÜ Koitjärve laager.[7] Koitjärvel Laagri asukohal on tänapäeval RMK telkimisala, endisest laagrist on alles vaid betoonist lõkkease ja majade vundamendipostid.

1931. aastal sõitsid ettevõtja Volbrecht Tatsi bussid liinil Tallinn-Anija-Koitjärve.[8] Liini avamise põhjuseks oli ilmselt Koitjärve laager.

Pärast Teist maailmasõda külad tühjendati ja hooned lammutati. Aastatel 1953-1992 tegutses piirkonnas Nõukogude armee polügoon.

Tänapäeval jääb küla osaliselt Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealale ja osaliselt Kaitseväe Soodla harjutusväljale. Koitärve külas ei ole püsielanikke (2011), kuid hooned on Tooma-Jüri (Kõvasoo) ja Järvepõllu kinnistutel.

Juriidiliselt on kunagine Koitjärve küla peaegusel ajal jaotatud Kuusalu valda jääva Koitjärve küla (Mähuste ja Metstoa taluasemed) ja Anija valda jääva Pillapalu küla vahel (ülejäänud talude asemed ja mõlemad taastatud talukohad); viimases osas on ka ainus praegune Koitjärve küla elanik. Koitjärve külaks on praegu vormistatud läänepoolmik Kuusalu valda jäänud Nõukogude polügooni ala. Kunagistest küladest paiknevad praeguse Koitjärve küla juriidilistes piirides Koonukõrve ja Võhma küla ala ja osad paljude praeguste ja kaotatud naaberkülade aladest (Kosu, Aru, Kursi, Pruunakõrve jt). Sellise territooriumi komplekteerimise tulemusena on Koitjärve küla praegusel ajal juriidiliselt kõige pikema pideva alaga küla Eestis - loodest kagusse on ulatus 21,20 km, napilt sarnaselt komplekteeritud naaberküla Pillapalu ees (20,87 km). Pikem on vaid merega katkestatud Vainupea küla (29,19 km).

Koitjärve küla territooriumile jäävad Kõnnu-Suursoo, Võhma raba, Kobarsaare raba, pool Soodla luhta, Salgu soo ja Linajärve soo. Järvedest on küla admisnitratiivsel territooriumil olulisemad Metstoa järved (Paukjärv, Metstoa Umerikjärv jt), Jussi järved, Mähuste järv ja Augjärv, lisaks arvukad Kõnnu-Suursoo ja Võhma raba laukad.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti 2011. aasta rahvaloendus, vaadatud 14.07.2014
  2. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014
  3. Eesti "Kõrve"-nimelised kohad - ürgse maastiku ja asustusloo ilmendajad, Jakob Kents, Teaduslik kirjandus, Tartu 1947, lk.33
  4. Keickierwe medh Desz Till Hörige pertinentcier i Kuszals Sochen i Harien belegen, Axell Holm, 1694
  5. 1935.a Eesti Vabariigi katastrikaardid
  6. Koitjärve ja A. H. Tammsaare, T.Haug, J.Veisserik, Anija vallavalitsus, 2005
  7. N.M.K.Ü. skautide suurlaager 29.VI-5.VII.1931, Noorte Meeste Kristlik Ühing, 1931, Tallinn, J. Roosileht
  8. Eesti autoajaloo leheküljed