Mine sisu juurde

Kleve Anna

Allikas: Vikipeedia
Kleve Anna. Hans Holbein noorema portree, u 1539

Kleve Anna (saksapäraselt Anna von Kleve, eestipäraselt ka Anne Klevest; 1515 Düsseldorf – 16. juuli 1557 Chelsea, London) oli Inglismaa kuninganna, Henry VIII neljas abikaasa.[1]

1527. aastal kihlus Anna tulevase Lorraine'i hertsogi François'ga, ent see kihlus katkestati. 1539. aasta märtsis algasid läbirääkimised Anna abieluks Henry VIII-ga, mille eesmärk oli poliitiline liit Anna venna Wilhelmi, Jülich-Kleve-Bergi hertsogiga.

Anna saabus Inglismaale 27. detsembril 1539 ning abiellus Henryga 6. jaanuaril 1540. Pärast kuut kuud abielu kuulutati see aga kehtetuks ning Annat ei kroonitud kuningannaks. Pärast abielulahutust jäi Anna Inglismaale ning oli tuntud kui "kuninga armastatud õde" (the King's Beloved Sister).

Anna sündis 1515. aastal Düsseldorfis. Tema täpne sünnikuupäev ei ole teada, tõenäolisteks peetakse 22. septembrit[2] või 28. juunit.[3]

Anna oli Johann III, Jülich-Kleve-Bergi hertsogi ja Maria von Jülichi teine laps. Johannil ja Marial oli veel kolm last: Sibylle, Wilhelm ja Amalia. Pärast Johanni surma päris Wilhelm Jülich-Kleve-Bergi hertsogkonna. Anna isa toetas reformatsiooni ja Schmalkaldeni liitu ning Wilhelm oli luteri usku, kuid perel polnud religioosseid piire ning Anna ema kirjeldati "range katoliiklasena".[4]

11-aastaselt (1527) kihlus Anna tulevase Lorraine'i hertsogi François'ga (sks Franz I von Lothringen), kes oli 9-aastane ning tolle aja kohaselt alaealine.[2] Seetõttu peeti kihlumist mitteametlikuks ning tühistati 1535. aastal.

Johanni jätkuv vaidlus Gelderni hertsogkonna üle keiser Karl V-ga tegi temast Henry VIII-le sobiva liitlase. Abielu Annaga soovitas kuninga peaminister Thomas Cromwell.

Kunstnik Hans Holbein noorem maalis portreed Annast ning tema õest Amaliast, kelle vahel Henry pidi valima. Henry palus kunstnikul olla maalimisel võimalikult täpne.

1539. aasta 4. oktoobril allkirjastati abieluleping Henry ja Anna vahel. Tavaliselt hindas Henry naistes haridust ning elutarkust, ent Anna ei olnud ametlikult haritud. Ta oli aga osav käsitöös ning nautis kaardimänge. Ta oskas lugeda ja kirjutada, kuid ainult saksa keeles.[2] Sellegipoolest peeti Annat iseloomult õrnaks, vooruslikuks ja kuulekaks ning seega sobivaks naiseks Henryle.

Prantsuse suursaadiku sõnul oli Anna pikk ja sale, "keskmise iluga ning väga kindla ja resoluutse näoga" naine.[4] Kroonik Edward Halli sõnad laususid: "Tema juuksed olid lahti ning heledad, kollased ja pikad ... ta kandis inglispäraseid rõivaid prantsuse kapuutsiga, mis väljendasid tema ilu ning head nägu nõnda, et iga olend rõõmustas teda nähes".[5]

Henry kohtus Annaga eraviisiliselt 1540. aasta uusaastapäeval Rochesteri kloostris.[6] Henry kaaslaste tunnistuse kohaselt oli ta Anna suhtes pettunud, kuna ta välimus ei vastanud kirjeldustele. Henry ja Anna kohtusid ametlikult 3. jaanuaril Greenwichi pargi väravate taga, kus viidi läbi suurejooneline vastuvõtt.[6]

Tõenäoliselt kasutas Henry abielu lahutamisel vabandusena Anna väidetavat ebarahuldavat välimust. Henry teatas, et "pole ta midagi nii kaunis, kui temast on räägitud".[7] Cromwell sai osa süüdistuse endale Holbeini portree osas, mis Henry arvates liialdas Anna iluga.[8] Henry soovis leida viisi abielu vältimiseks, ent see seadnuks ohtu tähtsa poliitilise liidu.

Henry ja Anna abiellusid 6. jaanuaril 1540 Placentia palees Greenwichis. Väljend "God send me well to keep" (umbes "Jumal, hoia mind hästi") oli graveeritud Anna abielusõrmusele.[4] Kohe pärast Inglismaale saabumist kohandus Anna anglikaani kiriku tavadega.[9] Abielupaari esimene öö polnud edukas. Henry teatas Cromwellile, et ta polnud abielu lõpule viinud, lausudes: "Ta ei meeldinud mulle ka varem, kuid nüüd meeldib ta mulle veelgi vähem".

1540. aasta veebruaris kiitis Anna Henryt abikaasana, öeldes: "Voodisse jõudes suudleb ta mind, võtab mul käest ning lausub mulle 'Head ööd, kallim'; ning hommikul suudleb ta mind ning lausub 'Hüvasti, kallis.'"[2] 24. juunil kästi Annal õukonnast lahkuda, 6. juulil teavitati teda kuninga kavatsusest abielu lahutada. Ütluseid andsid mitu õukondlast ning kaks arsti, kes kõik tunnistasid kuninga pettumust Anna välimuse osas.

Lühikese aja pärast andis Anna nõusoleku lahutuseks. Cromwell, kes oli abielu peamine korraldaja, mõisteti süüdi riigireetmises ning hukati 28. juulil. Abielu kuulutati kehtetuks 9. juulil 1540.[4]

Pärast abielu tühistamist

[muuda | muuda lähteteksti]

Endisest kuningannast sai lahutuskokkuleppe kohaselt rikas kinnisvaraomanik, muuhulgas oli tema valduses Richmondi palee ja Heveri loss. Anna oli kuningapere auväärne liige ning sai tuntuks kui "kuninga armastatud õde" (the King's Beloved Sister). Teda kutsuti tihti õukonda.[2]

Pärast Henry viienda naise Catherine Howardi hukkamist palusid Anna ning tema vend, et Henry abielluks Annaga uuesti, ent Henry keeldus.[10] Ilmselt ei meeldinud Annale Henry kuues naine Catherine Parr; väidetavalt reageeris Anna Henry uuele abielule lausega "Emand Parr võtab enda kanda suure koorma".[4]

1553. aasta 4. augustil kirjutas Anna oma endisele kasutütrele Mary I-le ning õnnitles teda Felipe II-ga abiellumise puhul.[2] 28. septembril kolis Mary õukonnaga Whitehalli paleesse ning tema saatjate seas oli ka Anna.[11] Anna võis kohal olla ka Mary kroonimisel Westminster Abbey's.[12] Uus kuninganna oli range katoliiklane ning seega võttis katoliikluse omaks ka Anna.[2][9]

Anna kaotas kuningliku soosingu 1554. aastal pärast Wyatti mässu, mis oli Mary I vastu ja tahtis tõsta troonile tema õe Elizabethi. Anna hea suhe Elizabethiga oli kuningannat veennud, et "Kleve leedi Anna oli plaaniga seotud ja innustas Kleve hertsogit Elizabethi aitama".[2] Puuduvad tõendid Anna kutsumisest õukonda pärast 1554. aastat. Edaspidi elas ta vaikset elu oma kinnisvaral.[2]

Pärast Inglismaale saabumist ei lahkunud Anna sealt kunagi. Vaatamata aeg-ajalt esinevale koduigatsusele oli Anna üldiselt Inglismaal õnnelik ning kroonik Raphael Holinshed kirjeldas teda kui "daam, kellel on igati kiiduväärt lugupidamine, on viisakas, leebe ning hea perenaine oma teenritele".[2]

Anna tervise halvenedes lubas Mary tal elada Chelsea Old Manoris, kus oli elanud ka Catherine Parr pärast Henry surma.[4] 1557. aasta juuli keskel hakkas Anna koostama oma testamenti, kus ta mainis oma venda, õde ning vennanaist, samuti tulevast kuningannat Elizabethi, Suffolki hertsoginnat ning Arundeli krahvinnat.[2] Ta jättis oma teenritele veidi raha ning palus Maryl ning Elizabethil neid oma õukondades majutada.[2]

Anna suri tõenäoliselt vähki Chelsea Old Manoris 16. juulil 1557 41- või 42-aastaselt.[4] Ta maeti Westminster Abbey'sse 3. augustil.

Anna oli viimane Henry VIII naine, kes suri.[2] Henry viimane naine, Catherine Parr, suri üheksa aastat enne teda. Siiski ei elanud ta kõige kauem, kuna Henry esimene naine, Catherine Aragónist, elas 50-aastaseks.[2]

  1. ↑ Weir, Alison (2008). Britain's Royal Families: The Complete Geneaology.
  2. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 Norton, Elizabeth (2009). Anne of Cleves: Henry VIII's Discarded Bride.
  3. ↑ Darsie, Heather (2019). Anna, Duchess of Cleves: The King's Beloved Sister. Amberley Publishing.
  4. 1 2 3 4 5 6 7 Fraser, Antonia (1992). The Six Wives of Henry VIII.
  5. ↑ Hall, Edward (1809). Hall's chronicle; containing the history of England, during the reign of Henry the Fourth, and the succeeding monarchs, to the end of the reign of Henry the Eighth, in which are particularly described the manners and customs of those periods.
  6. 1 2 Warnicke, Retha M. (2000). The Marrying of Anne of Cleves: Royal Protocol in Early Modern England. Cambridge University Press.
  7. ↑ Schofield, John (2011). The Rise & Fall of Thomas Cromwell: Henry VIII's Most Faithful Servant. The History Press.
  8. ↑ Elton, G. R. (1991). England Under the Tudors. Routledge.
  9. 1 2 Weir, Alison (1992). The Six Wives of Henry VIII. Grove Press.
  10. ↑ Farquhar, Michael (2001). A Treasury of Royal Scandals: The Shocking True Stories of History's Wickedest, Weirdest, Most Wanton Kings, Queens, Tsars, Popes, and Emperors. Penguin Books.
  11. ↑ Whitelock, Anna (2010). Mary Tudor: England's First Queen. Bloomsbury Publishing.
  12. ↑ Porter, Linda (2007). Mary Tudor: The First Queen. Piatkus Books.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kleve_Anna&oldid=6927012"