Kirill Mihhailovski
| Kirill Mihhailovski | |
|---|---|
 Kirill Mihhailovski 1840. aastatel. Tundmatu kunstniku maal | |
| Täisnimi | Kirill Grigorjevitš Mihhailovski |
| Sündinud | 18. märts (vkj) 1760 |
| Surnud |
24. november (vkj) 1841 Peterburi |
| Sõjaväeline haridus | Mereväe kadetikorpus |
| Truudusvanne | Venemaa keisririik |
| Teenistusaeg | 1771−1825 |
| Auaste | viitseadmiral |
| Juhtinud |
fregatt Arhangel Gavriil fregatt Simeon liinilaev Pobeda liinilaev Selafail |
| Sõjad/lahingud | Vene-Rootsi sõda (1788−1790) |
| Autasud |
   |
Kirill Grigorjevitš Mihhailovski (18. märts (vkj) 1760−24. november (vkj) 1841 Peterburi) oli Venemaa keisririigi mereväelane (viitseadmiral) ja riigitegelane. Senaator (1825).
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Teenistus mereväes[muuda | muuda lähteteksti]
Astus 1771. aastal 11-aastaselt õppima mereväe kadetikorpuses, mille lõpetas 1776. aastal. Järgnevalt teenis Balti mere laevastikus. Osales Vene-Rootsi sõjas, kus võttis osa lahingust Yhinmäki (praegu Krasnaja Gorka) ja Viiburi all (1790). Aastatel 1793−1795 oli ta 44 suurtükiga fregati Arhangel Gavriil komandör. Seejärel anti tema juhatuse alla fregatt Simeon (38 suurtükki), 1797. aastast liinilaev Pobeda (66 suurtükki). 1798. aastal liitus ta kontradmiral Tate'i eskaadriga ja ristles Põhjamerel. Järgmisel aastal siirdus viitseadmiral Pjotr Kartsovi salga koosseisus Vahemerele. Seejärel teenis Musta mere laevastikus. Naasis Kroonlinna ja teenis taas Balti mere laevastikus. 1803. aastal määrati ta liinilaeva Selafail komandöriks. Kaks aastat hiljem sai temast Admiraliteedi juures asuva komissariaadi ekspeditsiooni juhataja. 1821. aastal sai oma viimase sõjaväelise aukraadi − ta ülendati viitseadmiraliks.
Tsiviilteenistus[muuda | muuda lähteteksti]
1825. aastal astus tsiviilteenistusse. Ta sai salanõuniku teenistusastme ja nimetati senaatoriks. Lõpetas karjääri tõelise salanõunikuna.
Surm[muuda | muuda lähteteksti]
Suri 81 aasta vanuses Peterburis.
Mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]
1816. aasta 12. detsembril (vkj) anti talle keisri nimelise ukaasiga 12 aastaks tasulisele rendile Pähkla mõis Saaremaal. Leping pidi hakkama kehtima 1820. ja lõppema 1832. aastal.[1] See oli tema nimel 1825. aastal.[2]
Auastmed[muuda | muuda lähteteksti]
Mereväeteenistus[muuda | muuda lähteteksti]
| Aasta | Kuupäev | Auaste |
|---|---|---|
| 5. märts | gardemariin | |
| 1. mai | mitšman | |
| 1. jaanuar | leitnant | |
| kapten-porutšik | ||
| 1. jaanuar | kaptenleitnant | |
| 17. detsember | 2. järgu kapten | |
| 29. jaanuar | 1. järgu kapten | |
| 12. jaanuar | kapten-kommodoor | |
| 27. detsember | kontradmiral | |
| 13. september | viitseadmiral |
Tsiviilteenistus[muuda | muuda lähteteksti]
| Aasta | Kuupäev | Auaste |
|---|---|---|
| 3. märts | salanõunik | |
| 6. aprill | tõeline salanõunik |
Autasud[muuda | muuda lähteteksti]
Püha Georgi ordeni IV klass (26. november 1802)
Püha Anna ordeni I klass (12. juuli 1807)
Püha Vladimiri ordeni IV klass (12. november 1817, 35-aastase teenistuse eest)
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Naitus vürstinna Anastassia Petrovna Dolgorukovaga (1789−1839), kellega tal oli kaks last (Anastassia ja Anna).
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Веселаго, Ф. Ф. Общий морской списокъ. Часть IV. Царствование Екатерины II. К - С. Санкт-Петербург: Типография Морского Министерства, 1890. Lk 373-374 [1].
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Kirill Mihhailovski eluloolised andmed saidil impereur.blogspot.com