Kinobuss

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kinobuss parkimas Telliskivi loomelinnakus 13. oktoobril 2012

Kinobuss on alates 2001. aastast mööda Eestit ja ka muud maailma ringi liikuv nosuninaga KAVZ-buss, mida teatakse suviste filmituuritamiste järgi.

Kinobussi kui maskoti taga seisab aastaringselt tegutsev filmiorganisatsioon, mis regulaarselt korraldab üle Eesti toimuvaid kinoseansse ja koolitusi. Kinoseansid toimuvad nii vabas õhus kui ka siseruumides, ning filmi- ja meediahariduse koolitust korraldatakse igas eas inimestele.

Kinobussi organisatsioon on seotud mitmete kohalike ja rahvusvaheliste projektidega.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Taustalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti taasiseseisvumise järel kuivas seni tegutsenud kinokett kokku — suleti 90% väikestest maakinodest, mida tõestab ka tolleaegne statistika: kui 1990. aastal tegutses Eesti alal kokku 611 kino, siis 1992. aastal oli neid Eestis 452.

Taasiseseisvumine, tsensuuri lõpp ja turumajandus tagasid 1990ndate Eestis filmide kättesaadavuse teistest allikatest, mis asendasid kinoskäimist, ning millest väärivad äramärkimist järgmised tegurid:

  • Eesti oma erakanalite tulek (Kanal 2 ja TV3);
  • Soome TV kättesaadavuse suurenemine tänu PAL-toetusega televiisorite ja sobivate antennide vabale müügile (NSV ajal keelatud), mis tagas selle, et Põhja-Eestis olid lõpuks nähtavad neli peamist Soome telekanalit – avalik-õiguslikud YLE1 ja YLE2, ning erakanalitest MTV3 ja 1997. aastast alates Nelonen. Mõned aastad hiljem Soome erakanaleid eri põhjustel enam näha polnud.
  • VHS-videomakkide levik tekitas uue turusegmendi, mille täitsid videolaenutus (keskustes) ja filmide müük, mis oli tolle aja kohta suhteliselt kallis. Seetõttu vohas videopiraatlus, mis 1990ndate lõpust alates hakkas toimuma üle Interneti.
  • Kiiresti arenev kaabellevi, millega oli võimalik näha vabalt vastuvõetavaid ja laia filmivalikuga satelliitkanaleid. Nii kaabellevi laia leviku ja kaabelprogrammide mitmekesisuse tõttu, kui ka elatustaseme tõusuga seoses langes filmipiraatluse tase 2000ndatel järk-järgult.

1997. aastal oli järel vaid 53 tegutsevat kino; neist ainult kaksteist tegutses pidevalt. Samal aastal sai alguse Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival ehk PÖFF.

Saamislugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vajadus keskustest väljas ja maapiirkondades kinoskäimise ja kinokultuuri taastamise ning ühtlasi Eesti oma filmide propageerimise järele oli arvestatav. Kinobuss kutsuti ellu väikese Eesti filmitegijate rühma poolt nende ühese eesmärgiga taaselustada kinokultuur üle Eesti.

Kinobussi sünniaasta on 2001. Esimene projekt oli suvine rändfilmifestival „Kinobuss tuleb!”, millest aasta hiljem kasvas välja mittetulundusühing nimega Kinobuss.

Turbarabast leiti vanakooli KAVZ buss, mida hinnati suurepäraseks ja kontseptsioon saigi kokku. Buss ehitati ja kujundati ümber pisut kinosõbralikumaks.

Kinobussi tegevus kujunes kiiresti regulaarseks ja aastaringseks. Kinobussi rajajatele oli selge, et inimesed soovisid kinos käia tihemini kui ainult kord suvel ürituste raames.

Rändkino[muuda | muuda lähteteksti]

Tavalisest kinoseansist eristab Kinobussi kinoseanssi vaid see, et publik ei tule bussi filme vaatama, vaid filmid viiakse publikule n-ö "koju kätte". Koostöös koolide, kultuurimajade ja seltsidega pakutakse väärtfilmielamust kõigile huvitatuile ning filmitegemise oskusteavet koolieelikutest õpetajateni.

Organisatsioon ja eesmärk[muuda | muuda lähteteksti]

Kinobuss on sõltumatu filmiorganisatsioon, mille peamisteks tegevuseks ja missiooniks on:

  • rändkino ja filmilevi;
  • filmi- ja meediahariduse arendamine vaba- ja üldhariduse tasandil;
  • filmikoolituste ja -töötubade korraldamine laste, noorte ja õpetajate seas;
  • uute, innovaatiliste ja loominguliste ideede väljatöötamine ning ühendamine teiste (loome)valdkondadega;
  • uute filmikultuurialaste koostöövõimaluste edendamine nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Üks peamisi eesmärke on ühendada film, meedia ja haridus, pöörates neile kui meid igapäevaselt mõjutavatele meediumidele rohkem tähelepanu; õpetada noori filme analüüsima ja meediat kriitilise pilguga lugema; ühendada filmiharidus erinevate õppeainetega rikastades seeläbi õppeprotsessi ehk „õpetada filmi kaudu”.

Filmi- ja meediaharidus[muuda | muuda lähteteksti]

Kui 2000. aastate alguses korraldas Kinobuss eelkõige töötubasid, kus lastel-noortel avanes esmakordne võimalus kaamerat näha ja ise oma lihtne multikas või film teha, siis nüüdseks on Kinobuss keskendunud süvendatud kursuste ja koolituste korraldamisele. Lisaks koolitab Kinobuss ka õpetajaid.

Projektid ja rahvusvaheline koostöö[muuda | muuda lähteteksti]

"Kinobuss tuleb!"[muuda | muuda lähteteksti]

"Kinobuss tuleb!" on kõige laialdasemalt tuntud Kinobussi projekt – suvine rändfilmifestival. Festivali kontseptsiooniks on üks peatus/üritus igas maakonnas, igal aastal erinevad asulad, kokku 15 päeva üritusi. Programm keskendub Eesti uute filmide ja muu maailma filmide tutvustamisele, lisaks filmiloengud tuntud tegijatelt, filmitöötoad. 2007. toimus formaadi muutus, Kinobussi asemel viidi festival läbi hoopis "Kinolodi" nime all, kus sõiduvahendiks Emajõe Lodjaseltsi Lldi. Peatuspaigad ja üritused toimusid Suure ja Väikese Emajõe, Peipsi ja Võrtsjärve ääres. Esmakordselt Eestis toimus purjekino, filmiprogramm projitseeriti Lodja suurele 10x10 m purjele. 2008 toimus "KiBuRoLo", kus sõiduvahenditeks Kinobuss, KinoRong ja KinoLodi. Toimus nii rongivaguni kui ka purje- ja trümmikino. Kehva majandusliku olukorra tõttu jäid suved 2009 ja 2010 puhkamiseks ning ideede arendamiseks.

Mitmed haridusprojektid on seotud motoga "õppimine filmi kaudu". Koostöös Eesti koolidega on toimunud projektid "Kinobuss narkootikumide vastu" (2004), "Keskkond filmi kaudu – Looduslodi" (2006, 2009), kus film toetab aine omandamist ja analüüsi.

Rahvusvahelise koostöö tulemusena on välja töötatud metoodika ja interaktiivne õppematerjal "Animapuu".

Samuti loodi alus üleriigilisele "Koolifilmifestivalile". Põhjus oli lihtne: üle Eesti oli tekkinud väga palju häid ja aktiivseid noori filmitegijaid, kuid enamasti piirdus nende eneseväljendus väikeste kohalikel tasandil või koolipõhiste festivalidega. Koolinoorte looming vajas laiemat tähelepanu ning tunnustust. Esimene festival kutsuti ellu aastal 2007. Järjekorras teine toimus aga alles aastal 2010 koostöös Eesti Televisiooniga.

Eesti filmikultuuriga maailmas[muuda | muuda lähteteksti]

Kinobussi on aastate jooksul kutsutud õpetama ja Eesti filmikultuuri tutvustama ka Euroopasse ning isegi üle suure lombi Ameerikasse. Kinobuss on toimetanud Rootsis, Soomes, Lätis, Saksamaal, Austrias, Serbias, Kosovos, Albaanias, Montenegros, Bosnias ja Hertsegoviinas, Horvaatias, Sloveenias, USA-s, Venemaal ja Hollandis. Ameerikas esindas Kinobuss Eestit Washingtonis toimuval ja Euroopa lastekultuuri tutvustaval "Kids Euro Festivalil" (2008 ja 2009). 2008 võeti osa rahvusvahelisest rändkultuurifestivalist "Moving Baltic Sea". See Saksamaalt alguse saanud rändfestival ühendas kultuuri – filmi- ja keskkonnateemad, peatudes kokku 5 riigis (Saksamaa, Poola, Venemaa, Läti ja Eesti).

2010 tõi mahuka Euroopa-ringsõidu. Alustati Balkani poolsaarelt, kus kokku külastati 7 riigi (Serbia, Kosovo, Albaania, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Sloveenia) noori. Film kui kultuuridevaheline dialoog – pakkus järgnevalt tegevust ka Austrias Euroopa kultuuripealinnas Linzis (koos Emajõe Lodjaseltsiga) ning rahvusvaheliste hansapäevade raames Novgorodis Venemaal.

[1] [2] [3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]