Friedrich Gustav Arvelius

Allikas: Vikipeedia

Friedrich Gustav Arvelius (16. veebruar 1753 Tallinn25. juuli 1806 Tallinn) oli saksa päritolu eesti kirjanik. Ta kasutas pseudonüümi Sembard.

Friedrich Gustav Arvelius sündis Soomest pärit ja 1741 aastast Viru-Nigulas pastoriks olnud Friedrich Immanuel Arveliuse (1716–1780) ja Augusta Johanna Frieselli (1731–1806) pojana. Arveliuse lapsepõlv möödus Viru-Nigula kiriklas. Ta õppis Tallinna toomkoolis (1769–71) ja seejärel Leipzigi Ülikoolis usuteadust ja filoloogiat. Kooli lõpetamisel siirdus tagasi Eestisse, oli aastatel 1780–1790 Virumaal Kiikla mõisas koduõpetaja ning alates 1790. aastast Tallinna gümnaasiumi professor. Aastatel 1792, 1796, 1799 ja 1803 oli ta Tallinna gümnaasiumi rektoriks.

Tema peamiseks tööks on saksa keelest eesti keelde tõlgitud jutud ning luuletused, mis olid õpetlikud ja talurahvast manitsevad. Arvelius kirjutas ka saksakeelse näidendi "Elisa" ning mitmeid artikleid eesti keele arengu kohta.

Arvelius oli abielus Ohtu mõisast pärit Katharina Kurselliga. Nende tütar Katharina Wilhelmine Arvelius (1800–1869) abiellus 1823 Eestimaa maanõuniku, ohvitseri ja Palmse mõisniku Carl Magnus von der Pahleniga.

Tema noorem vend Martin Heinrich Arvelius (1760–1799) oli jurist, luuletaja ja näitekirjanik.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat" I-II (1782–87)
  • "Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat" (1790)
  • F. Arvelius 1792. Über die Kultur der estnischen Sprache. Eine Einladungs-Schrift zur Feier des hohen Nahmens-Festes Ihro Käi-serlichen Majestät Catharina Alexiewna, Selbstherscherinn von ganz Russland. Reval.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]