Friedrich Gustav Arvelius

Allikas: Vikipeedia

Friedrich Gustav Arvelius (5. veebruar (ukj 16. veebruar) 1753 Tallinn – 13. juuli (ukj 25. juuli) 1806 Tallinn) oli saksa päritolu eesti kirjanik. Ta kasutas pseudonüümi Sembard.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Friedrich Gustav Arvelius põlvnes Soome päritolu suguvõsast. Ta sündis 1741 aastast Viru-Nigulas pastoriks olnud Friedrich Immanuel Arveliuse (1716–1780) ja Augusta Johanna Frieselli (1731–1806) pojana. Tema lapsepõlv möödus Viru-Nigula kiriklas. Ta õppis Tallinna toomkoolis (1769–71) ja seejärel Leipzigi Ülikoolis usuteadust ja filoloogiat. Kooli lõpetamisel siirdus tagasi Eestisse, oli aastatel 1780–1790 Virumaal Kiikla mõisas koduõpetaja ning alates 1790. aastast Tallinna gümnaasiumi professor. Aastatel 1792, 1796, 1799 ja 1803 oli ta Tallinna gümnaasiumi rektoriks.

Kirjanduslik pärand[muuda | muuda lähteteksti]

Tema peamiseks tööks on saksa keelest eesti keelde tõlgitud jutud ning luuletused, mis olid õpetlikud ja talurahvast manitsevad. Arvelius kirjutas ka saksakeelse näidendi "Elisa" ning mitmeid artikleid eesti keele arengu kohta.

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Arvelius oli abielus Ohtu mõisast pärit Katharina Kurselliga. Nende tütar Katharina Wilhelmine Arvelius (1800–1869) abiellus 1823. aastal Eestimaa maanõuniku, ohvitseri ja Palmse mõisniku Carl Magnus von der Pahleniga. Tema noorem vend Martin Heinrich Arvelius (1760–1799) oli jurist, luuletaja ja näitekirjanik.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]