Kegriai
| Kegriai | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
| Pindala: 8,6641 [1] km² | |||
| Elanikke: 25 (2021)[2] | |||
|
| |||
| Koordinaadid: 56° 12′ N, 22° 31′ E | |||
  | |||
Kegriai (žemaidi Kegrē) on küla Leedus Mažeikiai rajoonis Viekšniai vallas.
Kegriai asub Virvyčia jõe kallastel. Osaliselt ulatuvad külla Natura 2000 alad Virvytė org, Venta ülemjooks ja Venta jõe org. Ka jääb asula osaliselt Virvytė maastikukaitsealale ja Venta regionaalparki. Looduskaitse all on külas kasvav Kegriai kask.[3]
Küla juures metsas kasvab mänd, mille ees asub kivist alusel rauast rist. Lähima majapidamise peremees rääkis aastal 1977, et selle risti püstitanud tema vaarisa.[4] Rahvajutu kohaselt olnud see mänd osa kirikust, mille rootslased hävitasid. Männi küljes rippunud votiivkabeli kohta räägitakse, et selle püstitas keegi Kažkokis Karkazas, kelle jalahädadele ei suutnud pakkuda abi ükski arst. Ta valmistas neitsi Maarjale pühendatud votiivkabeli, riputas selle puule, käis kolm korda ümber puu ja pärast seda ei avevanud jalahädad teda enam iialgi. Ka oli kunagi männi all Semianka nimelise venelase hütt. Kuna männi oksad käisid vastu selle katust, otsustas Semianka männi maha võtta. Ta ronis puu otsa ja tardus. Alles siis, kui ta oli lubanud mändi rohkem mitte puutuda, pääses ta alla. Ühel isal olevat olnud haige tütar, kes sai terveks, kui isa männi otsa kümne meetri pikkuse riideriba riputas. Veel üks tüdruk pääses vaatamata oma vanemate vastuseisule edasi õppima, kui oli kolm korda ümber männi kõndinud. Rahvasuu kohaselt pidavat seal kummitama - seal nähakse sageli surnud sugulasi või sädeleva kammiga juukseid kammivat naisterahvast. Ka on kohalikud elanikud männi juurest otsinud varju nii 1905. aastal, jaanuariülestõusu ajal kui ka esimese maailmasõja ajal, ja kuigi see oli teda ning võimud käisid elanikke sealt otsimas, ei näinud nad väidetavalt kedagi. Nii oli veel XX sajandi keskpaiku männi küljes kolm votiivkabelit, kuigi kohalikud kirikuvõimud olid selle tava kui ebausu rangelt ära keelanud.[5][6]
Külas on kruusakarjäär. Kegriai nimi tuleneb isikunimest Kegrys.
Küla on kujutatud XVI sajandi lõpust pärineval kaardil (Kedria). Jaanuariülestõusu ajal organiseeris sealne mõisnik Jonas Leckus koos Tučiai mõisnik Feliks Kontrimasega ülestõusnute salga, mis asus tsaarivägedega Kamanose soo juures lahingusse. Jonas langes lahingus, Feliks taganes aga Kegriai metsa, kus ülestõusnud tapeti. Feliks Kontrimas ise suri Šiauliai vanglas.
Muinsuskaitse all on vana Kegriai külakalmistu. Seda piirab maakividest aed.[7]
Elanikkond
[muuda | muuda lähteteksti]
|
|
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Dėl Mažeikių rajono savivaldybės gyvenamųjų vietovių nustatymo, pavadinimų suteikimo, gyvenamųjų vietovių panaikinimo, teritorijų ribų nustatymo ir pakeitimo
- ↑ Gyventojai gyvenamosiose vietovėse: Lietuvos Respublikos 2021 metų gyventojų surašymo rezultatai. Vilnius: Statistikos departamentas, 2022.
- ↑ https://www.geoportal.lt/map/
- ↑ J. Šliavas, Lygumų legendos pasakoja. - Žeimelis, 1977.
- ↑ Amžinai žaliuojąs "metiežių" globėjas.- Sekmadienis, 1933. Nr. 40. ]
- ↑ Lietuvos liaudies menas nr. 150, 1990
- ↑ Kegrių senosios kapinės
