Mine sisu juurde

Tučiai I

Allikas: Vikipeedia
Tučiai I

leedu Tučiai I

Pindala 7,9323 [1] km²
Elanikke 55 (2021)[2]

Koordinaadid 56° 10′ N, 22° 28′ E
Tučiai I (Leedu)
Tučiai I
Žemaidipärane ait Čekai külas

Tučiai I (žemaidi Tučē I) on küla Leedus Mažeikiai rajoonis Viekšniai vallas.

Küla nimi tuleneb kohaliku loo järgi sellest, et seal asunud vanasti suured metsad. Kui teekäija seal kedagi kohtas, siis tervitas ta teda küsimusega: Ar tu čia? (Kas sa oled tõesti siin?). Sellest tulnud siis hiljem ka küla nimi. XIX sajandil oli seal neli Tučiai küla ja neli Tučiai mõisa, tänapäeval on neist järgi jäänud Tučiai II ja Nevarėnai valda jääv Tučiai. XX sajandi algusaastatel asusid piirkonnas kaks Tučiai küla, Tučiai mõis ja Tučiai karjamõis.

Jaanuariülestõusu ajal organiseeris Kegriai mõisnik Jonas Leckus koos Tučiai mõisnik Feliks Kontrimasega ülestõusnute salga, mis asus tsaarivägedega Kamanose soo juures lahingusse. Jonas langes lahingus, Feliks taganes aga Kegriai metsa, kus ülestõusnud tapeti. Feliks Kontrimas ise suri Šiauliai vanglas.

Muinsusmälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsuskaitse all on külas asuv votiivkabel aadressil Trimėsėdžio g. 6, mis püstitati aastal 1886. Kabel on varustatud metallist tuulelipuga, mis kujutab sarve puhuvat inglit. Kabelis asus ka skulptuur Pietà, mis nüüdseks on kadunud.[3]

Kaitse all on kunstimälestisena ka aadressil Trimėsėdžio g. 19 asuv rist, mis püstitati aastal 1924. Risti püstitas sõjaväest naasnud Pranas Perminas.[4]

Veel on kaitse all aadressil Trimėsėdžio g. 22 asuv ja Tučiai II küla piirile jääv tulpkabel. Kabeli frontooni kaunistab avatud silma kujutis. Kabelis asunud püha Jüri skulptuur varastati aastal 1991.[5]

Ka sealsed vanad külakalmistud on muinsuskaitse all. Esimene neist on tegelikult Tučiai II küla kalmistu. Kalmistul on säilinud neli kunstipärast hauatähist.[6] Üks hauatähistest on votiivkabel armulise neitsi Maarja skulptuuriga. Kabel asub maakividest alusel, kabelile nime andnud skulptuur kadus sealt aga juba aastal 1986.[7]

Teise kalmistu kunstimälestiste hulka kuuluvad dekoratiivsed ristid, ka on seal mitmed skulptuurid.[8] Eraldi on kaitse all sealne votiivkabel. Kabeli frontoonil on kujutatud avatud silma. See asub maakividest alusel, kabeli katusel on dekoratiivne rist.[9]

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

  • 168 (1902)
  • 168 (1923)
  • 187 (1959)
  • 163 (1970)
  • 137 (1979)
  • 69 (1989)
  • 76 (2001)
  • 58 (2011)
  • 55 (2021)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]