Gyvoliai
| Gyvoliai | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
| Pindala | 4,4986 [1] km² | ||
| Elanikke | 233 (2021)[2] | ||
|
| |||
| Koordinaadid | 56° 13′ N, 22° 33′ E | ||
  | |||
Gyvoliai (žemaidi Gīvuolē) on küla Leedus Mažeikiai rajoonis Viekšniai vallas.
Gyvoliai asub Virvyčia jõe kallastel. Osaliselt ulatuvad külla Natura 2000 alad Venta jõe org ja Virvytė org. Ka jääb asula osaliselt Virvytė maastikukaitsealale ja Venta regionaalparki.[3]
Gyvoliais on Gudai algkool. Kuigi kool pole kunagi Gudais asunud, anti sellele Gudai kooli nimi, kuna seda ei tahetud Gyvoliai kooliks kutsuda. Ka tegutseb külaselts. Külas asub Albinas ja Juozas Navickiste aed, kus kasvab 180 liiki ilupõõsaid ja 600 liiki lilli; seda on valitud 10 Leedu kõige ilusama aia hulka.
Küla nime kohta on kaks legendi. Erimese kohaselt elanud sealkandis üks naine nimega Katrė, kes kasvatas kartuleid. Kutsus siis sealsed mehed appi kartuleid üles võtma, ise läks aga talgulistele süüa tegema. Kui toit oli valmis, kutsus mehed sööma, pärast sööki aga avastas - mehed ei olnud veel kartuleid võtma hakanud. Ütles siis südametäiega, et need mehed on parajad lojused (kohalikus murdes gyvūliai). Teise loo kohaselt elanud seal kunagi kamp räpakate eluviisidega venelasi, keda siis lojusteks kutsuma hakati. Ka olevat seal olnud seal kuri mõisnik, kes ikka oma talupoegi peksis ja lõpuks neid muudmoodi enam ei kutsunudki kui lojusteks. Veel ühe loo kohaselt surnud seal kunagi pea kõik rahvas katku, ellu jäi (gyvas) vaid üks mees. Veel ühe loo kohaselt asunud küla kohal kunagi ühe mõisa karjamaa, kus lojuseid karjatati.
Küla maadel asusid varem kaks mõisa - Gyvoliai I mõis ja Gyvoliai II mõis. Aastal 1919 hakkas tegutsema sealne algkool. Aastal 1928 tükeldati Gyvoliai I mõis uusmaasaajatele ja sellest kujunes Gyoliai I küla. Gyvoliai II mõis tükeldati uusmaasaajatele aastal 1933 ja sellest kujunes Gyoliai II küla.[4] Nõukogude perioodil oli küla kohaliku kolhoosi keskasulaks.
Muinsuskaitse all on Gyvoliai linnamägi, mis oli kasutusel esimesest aastatuhandest XIII sajandini. Ovaalne linnusehoov on mõõtudega 40x30 m. Linnusevalli pikkus on olnud 60 meetrit. See oli kaks meetrit kõrge ja 8-13 meetrit lai.[5] Linnamäe nõlvade on 11 meetri kõrgused. Idas ja põhjas on neil linnusehoovist eraldatud ja sellest paar meetrit madalam terrass, millel laiust neli ja pikkust 30 meetrit. Linnuse kultuurikiht on 20-40 cm paksune. Kohalik rahvas kutsub seda Rootsi mäeks (Švedkalnis) ja räägib, et see olnud vana pühapaik, kus põles püha tuli. Ka olevat see olnud mõisa ajal karistamispaik. Rootslased lasknud rasedatel naistel mäe põlledega kokku kanda, sellest siis ka Rootsimäe nimi.[6]
Arheoloogilised uuringud näitavad, et sealtkandist jooksis vanasti kuralaste ja žemaitide asuala piir. Nii linnuses kui ümbruskonna muinaskalmetes on esindatud mõlema rahva kultuur; ka on ümbruskonna muinaskalmetes läbisegi žemaidipärased ja kurapärased matused.
Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]
|
|
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Dėl Mažeikių rajono savivaldybės gyvenamųjų vietovių nustatymo, pavadinimų suteikimo, gyvenamųjų vietovių panaikinimo, teritorijų ribų nustatymo ir pakeitimo
- ↑ Gyventojai gyvenamosiose vietovėse: Lietuvos Respublikos 2021 metų gyventojų surašymo rezultatai. Vilnius: Statistikos departamentas, 2022.
- ↑ https://www.geoportal.lt/map/
- ↑ Viekšnių dvaruose vasarodavo Sim. Daukantas // Verslas: Savaitinis lietuvių prekybininkų, pramonininkų ir amatininkų laikraštis. - 1937. - Nr. 29 - 30 (283 - 284). lk. 5.
- ↑ Gudų senosios kapinės
- ↑ Gyvolių piliakalnis, vad. Švedkalniu
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Gyvoliai – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis