Kasutaja:Meryli/liivakast

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Türi Gümnaasium[muuda | muuda lähteteksti]

Mitte segi ajada kaasaegse endise Türi Majandusgümnaasiumiga, mis oli Türi 2. Keskkooli õigusjärglane.

Türi Gümnaasium on endine gümnaasium Türil. 2011. aastal kool likvideeriti. Põhikooliosa läks Türi Põhikooli, gümnaasiumiosa Türi Ühisgümnaasiumisse.

Kooli ajalugu ulatub aastasse 1924, mil õppetööd alustas Türi Aiamajandusgümnaasium koos Türi Algkooliga. Hiljem kandis kool nimesid:

  • Türi Majandusgümnaasium (aastast 1932 (1933[1]))
  • Türi Gümnaasium (aastast 1941)
  • Türi 1. Keskkool (nimetatud ka Türi Keskkool) (aastast 1944)
  • aastast 1994 Türi Gümnaasium.

Hetkel tegutsevad Türi Põhikooli algklassid

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1924. aastal ehitatud hoones alustas tööd Türi Aiamajandusgümnaasium.

1970. aastal ehitati uus hoone keskkoolile.[2]

Paide õ.u koguduse preestrid[muuda | muuda lähteteksti]

Ametinimetus Ees- ja perekonnanimi Ametiaeg
preester Mihhail Ikonnikov 13.05.1862-05.09.1868
preester Jakov Roždestvenski 1870-1873
preester Timofei Jakonov 1873-09.04.1896
preester Johannes Teiss 09.05.1896-01.01.1908
preester Georgi/Jüri Podekrat 30.01.1908-01.04.1919
preester Mihail Uusna 01.06.1918-21.02.1929
preester Teodor Kanemägi 1929-26.03.1930
preester Andrei Ristkok 25.03.1930-17.03.1933
preester Peeter Pöhönin 17.03.1933-17.08.1934
preester Joann Prikman 09.03.1934-01.09.1935
preester Joann Alfred Meltsaar (Miltrop) 01.09.1935-15.12.1936
preester Artemi Pops 15.12.1936-1938
preester Aleksander Uudelepp/Beztsennõi  01.12.1938-16.01.1940
preester Miron Järvits 16.01.-10.08.1940
preester Martin Raid (Preimann) 12.12.1941-01.02.1942
preester Aleksander Maripuu 01.05.-15.10.1942
munkpreester Jakob-Laatsar Sarv 15.10.1942-15.05.1944
preester Arbo/Arkadi Nael 23.07-15.09.1944
preester Dioskor Juurma 15.09.-22.09.1944
preester Leonid Hazov/Helilaid 10.1944-16.10.1945
preester Nikolai Koger 1945-11.08.1948
preester Konon Kolon 02.09.1948-10.06.1955
ülempreester Jakob Kiirats 12.05.1955-1966

Eesti põllumajandustehnika[muuda | muuda lähteteksti]

ENSV Ministrite Nõukogu Koondis "Eesti Põllumajandustehnika" (lühend EPT) oli ENSV ajal põllumajandusmasinaid ja nende tööd hõlmav koondis.

1961. aastal reorganiseeriti põllumajandustehnika peavalitsused, maaelektrivõrgud ja ENSV Põllumajanduse Ministeeriumi Ehitus-montaaživalitsus ENSV Ministrite Nõukogu Koondiseks "Eesti Põllumajandustehnika".

EPT-sse kuulus 14 rajoonikoondist, 11 osakonda ja 3 remonditehast.

EPT peamised ülesanded olid majandite varustamine põllumajandusmasinate ja -materjalidega (nagu väetis), masinate ja seadmete remont, loomafarmide mehhaniseerimine, maaparandustööd, turba tootmine, põldude lupjamine.[3]

1978. aastal nimetati ümber ENSV Riiklikuks Põllumajanduse Tootmistehnika Komiteeks ning likvideeriti lõplikult 1983. aastal, kui loodi ENSV Agrotööstuskomitee.[4]

EPT-sse kuulunud[muuda | muuda lähteteksti]

Rajoonikoondised Osakonnad Remonditehased
Rakvere Kadrina Tartu
Türi Tamsalu Kuusalu
Haapsalu Nuia Raasiku
Jõgeva vändra
kingissepa Viljandi
kohtla-järve Kose
põlva võru
paide keila
pärnu põltsamaa
tartu väike-maarja
viljandi hiiumaa

II maailmasõjas hukkunute ühishaud Türil[muuda | muuda lähteteksti]

II maailmasõjas hukkunute ühishaud Türil on Türi linnas Viljandi tänava ääres asuv II maailmasõjas hukkunute ühishaud, mis kuulutati kultuurimälestiseks 1997. aastal.[5][6]

1966. aasta 9. juulil maeti ümber 50 punasõdurit, kes langesid 1941. aastal Türi kaitselahingutes. Nende säilmed kaevati välja Türi ümbrusest – Kõrgessaarest, Mäekülast ja mujalt. Ühishaud tehti Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteest paarikümne meetri kaugusele, Türi linna servale. Avakõnedes nimetatati seda kohta "1941. aasta Türi kaitselahingute palavaima heitluse kohaks".[7]

19. juulil 1986. aastal avati platsi serval memoriaalkompleks, mille keskmes pronksist sõdur. Kuju jalamil on kaks graniitplaati, üks eesti- ja teine venekeelse tekstiga: "Siia on maetud 83 Nõukogude armee 10. laskurkorpuse võitlejat, kes langesid kangelastena Suure Isamaasõja päevil lahingutes kodumaa eest." Kompleksi autorid on Edgar Viies ja Allan Murdmaa.[7]

2006. aastal pandi kompleksi juurde teabetahvel, millel oli kalmistu tekkelugu tutvustav tekst ja lahingus osalenute fotod. Sellega polnud rahul linlased, kelle teada fotodel kujutatud mehed põletasid linna, õhkisid raadiomasti ja tapsid türilasi. Seepärast võeti teabetahvel maha ja seda pole uuesti paigaldatud.[8][9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Gustav Essenson[muuda | muuda lähteteksti]

Gustav Essenson (Eensoo?, 10 oktoober 1875 Kirna ) oli eesti fotograaf.

Aksel Eensoo[muuda | muuda lähteteksti]

Aksel Eensoo (kuni 1935 Essenson, 2. detsember 1906 Türi16. november (2. detsember[10]) 1941 Sevurallag)[11] oli eesti poliitik ja pangajuhataja.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eensoo sündis Türil fotograafi Gustav Essensoni esimese pojana.

Ta lõpetas Paide Gümnaasiumi reaalharu esimeses lennus 1925. aastal[12] ja aastatel 1934–1940 õppis Tartu Ülikoolis õigusteaduskonnas.[13]

Türil elades kuulus Isamaaliitu ning mitmesse kohalikku seltsi ja komisjoni. 1938. aastal sai Noorte Kotkaste Aitaja märgi.[14]

1939. aastal valiti 618 häälega Türi linnavolinikuks. Alates 1940. aastast Tallinna Krediit Panga Türi osakonna juhataja.[15][16]

Ta abiellus oma naise Idaga ja sai kaks last: Veljo ja Sirje. 1941. aasta 14. juunil Eensoo arreteeriti ja saadeti Sverdlovski oblastisse, tema naine ja lapsed Tomski oblastisse Tšainski rajooni Kolominskije Grivõ külla. Sama aasta lõpus Aksel Eensoo suri.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

usk[muuda | muuda lähteteksti]

Religioon 2000 2011
luterlased 751 534
õigeusklikud 100 129
adventistid 27
baptistid 23
jehoovatunnistajad 16
katoliiklased 13
metodistid 11
nelipühilased 6
muu usk 18 117

Raamatukogu[muuda | muuda lähteteksti]

Villevere Raamatukogu oli rahvaraamatukogu Türi vallas (varem Kabala vallas) Villeveres.

Aastal 2000 külastas raamatukogu 44 lugejat 236 korral.[17]

2001. aastal liideti kogu Ollepa raamatukoguga, misjärel jäi Villeverre Ollepa kogu teeninduspunkt. 2006. aastast oli laenutuspunkt avatud kord kuus.[18]

Sinep[muuda | muuda lähteteksti]

Senf-Variationen.jpg

Sinep on valge, pruuni või musta sinepi seemnetest valmistatud maitsekaste, mis võib olla nii püdel kui ka jämedateraline.

Valmistamine[muuda | muuda lähteteksti]

Sinepit valmistatakse sinepiseemnete jahust, mis segatakse külma veega. Nende vahel toimuva keemilise reaktsiooni tulemusel tekib sinepile omane maitse ja lõhn. Seejärel lisatakse maitseaineid, näiteks viinamarja-, laimi- või sidrunimahla, äädikat, õlut, veini, soola jne.

Sinepiseemned pärinevad sinepitaimelt ja võivad sordist olenevalt olla valged, mustad või pruunid. Neist esimesed on kõige mahedamad, teised kõige kangemad; kolmandad võib paigutada nende vahele.[19]

Sinepisordid[muuda | muuda lähteteksti]

Jahvatusastmest sõltuvalt võib sinep olla kas jämedateraline või peene tekstuuriga, maitselt kange, mahe või isegi magus; viimasesse liiki kuuluvad Soome ja Rootsi sinepid. Dijoni sinepi maitse võib varieeruda väga kangest kuni suhteliselt mahedani, kuid päris magus pole ta kunagi. Inglise sinepid on enamasti väga kanged, Saksa sinepite kangus võib aga suuresti varieeruda. 

Prantsuse sinepid[muuda | muuda lähteteksti]

Prantsuse sinep: tume, mahedamaitseline ja aromaatne. Maitsestatud ürtidega, kreemjas ja mahe. Sobib linnuliha ja külma liha juurde ning majoneesi maitsestamiseks.

Dijoni sinep[muuda | muuda lähteteksti]

Juba 1390. aastal kehtestati Prantsusmaal range ettekirjutus, mille järgi tuli sinepit valmistada ainult kvaliteetsetest sinepiseemnetest ja kõige paremast äädikast. 16. sajandi lõpul asutati Orléans’is sinepivalmistajate gild. Aastal 1630 sündis samasugune Dijonis, kus poolteist sajandit hiljem määrati kindlaks ka kange sinepi põhiretsept, mille kohaselt sinep valmistati mustadest või pruunidest sinepiseemnetest ja valmimata viinamarjadest pressitud hapust mahlast (pr verjus). 

Tänapäeval kasutatakse kuldkollase värvusega Dijoni sinepis niihästi eelpool nimetatud mahla kui ka valget veini koos kooritud mustade sinepiseemnetega,

Dijoni sinep: veiniga segatud, mahe, hele ja siledakoeline sinep. Kasuta toiduvalmistamisel ja liharoogade lisandina.

Orléans’i sinep[muuda | muuda lähteteksti]

sisaldab kaua laagerdunud naturaaläädikat, tumepruun Bordeaux’ sinep aga koorimata sinepiseemneid ja kanget, kuid kääritamata viinamarjamahla.

Meaux’ sinep[muuda | muuda lähteteksti]

kasutatakse tavalist veiniäädikat, kõiki sinepiseemneid aga ei jahvatata, vaid osa nendest purustatakse, mistõttu on sinepi tekstuur teraline ning sinep kannab lisanime moutarde à l'ancienne ehk vanaaegne sinep. Sageli maitsestatakse sinepeid rohelise pipra, vahuveini või ürtide seguga. segu osaliselt purustatud ja tervetest musta sinepi seemnetest, mis on äädikaga pastaks segatud. Hamba all krõmpsuv kange sinep annab roale arvestatavat särtsu.

Inglise sinep[muuda | muuda lähteteksti]

tugevamaitseline ja kollakas (värvi annab kollajuur). Tuntuim on Colman's firma sinep. Serveeri rostbiifi, singi ja tugevamaitseliste juustude kõrvale. Üks vürtsikamatest sinepitest.

Ameerika sinep[muuda | muuda lähteteksti]

mahe ja veidi magus, kasuta burgerite ja hotdog'ide maitsestamiseks.

Teraline sinep: sobib salatikastmetesse ja marinaadidesse.[20]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Maailmas kasutatakse sinepit märksa mitmekesisemalt, kui meil on harjumuspäraseks saanud. Üks tavalisemaid on liha ja kala marineerimine enne kuumtöötlemist, kuid sinepit lisatakse ka näiteks hapukapsale. Indias kuumutatakse sinepiseemneid selitatud võis seemnete lõhkemiseni ning kasutatakse seda võid roogade maitsestamiseks. Sinepipulbrit lisatakse täidetud munadesse, grillkastmetesse, salatikastmetesse ja ka majoneesi hulka, kusjuures viimasel juhul aitab pulber lisaks maitsestamisele kaasa ka õli ja munakollase emulgeerumisele ja segu püsivusele. USA-s kuulub rohke sinep hot dogi ehk viinerisändvitshi juurde. 

Raviomadused[muuda | muuda lähteteksti]

  • ergutab ainevahetust. parandab maomahlade ja sülje eritumist, ergutab söögiisu ja mõõduka tarbimise korral kergendab seedimist.
  • aktiveerib vereringet ja parandab suukoopapõletikke.[21]

Viited:

  1. "Türi gümnaasium 20-aastane". Uus Eesti, 10.11.1939.
  2. Sirje Tohver. "Türi Gümnaasium 315". Õpetajate Leht, 29.11.2002.
  3. (1970). Eesti Nõukogude Entsüklopeedia E-Herm. Tallinn. Lk 156. 
  4. "n".
  5. "Türi valla kalmistud". tyri.ee. Kasutatud 4.6.2017.
  6. "Kultuurimälestis nr 4034". Kultuurimälestiste riiklik register. Kasutatud 4.6.2017.
  7. 7,0 7,1 Kaarel Aluoja. "Teise maailmasõja lahinguid meenutab Türil pronkssõdur". (lk 11). Järva Teataja, 19.7.2016. Kasutatud 4.6.2017.
  8. "Kuju rinnale joonistati haakrist". Järva Teataja, 10.5.2007. Kasutatud 5.6.2017.
  9. "Vastukaja: Infotahvlitest Türi linnas". Järva Teataja, 13.6.2006. Kasutatud 11.6.2017.
  10. 10,0 10,1 "Okupeeritud : E". okupatsioon.ee. Kasutatud 27.6.2017.
  11. "Okupeeritud : E (2)". okupatsioon.ee. Kasutatud 27.6.2017.
  12. "Paide Gümnaasiumi vilistlased".
  13. "Hagipalve : diplomitöö / Aksel Eensoo ; Tartu Ülikool, õigusteaduskond". ester.ee.
  14. "Noorkotkaile tunnustusväljendeid". Järva Teataja, 9.12.1938.
  15. "Vana ja uus". (lk 11). Türi Rahvaleht, 6.7.2016. Kasutatud 27.6.2017.
  16. "Türi uudised". Järva Teataja, 31.7.1940. Kasutatud 27.6.2017.
  17. "Järva maavalitsuse aastaraamat 2002".
  18. "LÜHIKE ÜLEVAADE OLLEPA RAAMATUKOGU AJALOOST". Ollepa raamatukogu koduleht. Kasutatud 6.7.2017.
  19. "Sinep". toidutare.ee. Kasutatud 25.7.2017.
  20. "Sinep, sinepiseemned, lehtsinep". nami-nami.ee. Kasutatud 25.7.2017.
  21. "Mis on sinep?". naine24.postimees.ee, 4.10.2013.