Kasutaja:Mart Kalm/liivakast

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Harald Arman (sündinud 22. mai 1910 Tallinnas - surnud 13. oktoober 1965 Tallinnas) oli eesti arhitekt, planeerija ja ametnik

Lõpetas 1928 Tallinna Peetri Reaalkooli ja 1933 Tallinna Tehnikumi arhitektuuriharu. Töötas Tallinnas 1935-37 ETK arhitektuuribüroos, 1937-40 linnavalitsuse arhitektuurijaoskonnas ja 1940-41 asejuhatajana projekteerimistrustis. Oli 1941-44 Punaarmees Oli eesti arhitektuuri peamine sovetiseerija juhatades Tallinnas 1944-55 Arhitektuuri Valitsust ja 1955-64 Ehituse ja Arhitektuuri Komiteed. Õpetas ka 1948-55 Tallinna Polütehnilises Instituudis ja Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis. A-st 1934 Eesti Arhitektide Ühingu ja Insenerikoja liige, 1945 Eesti Nõukogude Arhitektide Liidu asutajaliige. Määrati 1946 Eesti NSV Teaduste Akadeemia ja 1950 NSVL Arhitektuuriakadeemia korrespondentliikmeks. Pälvis 1960 Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetuse.

Sõjaeelne looming[muuda | muuda lähteteksti]

Töötas välja ETK-s koos Salme Liiveriga maakaupluste ja nende sisustuse funkstionalistlikke lahendusi. Kavandas Tallinnas funktsionalistlikud elamud Vambola 6 (1937, taastati pärast sõda, lammutati 1990ndatel) ja Puhke 4 (1939). Projekteeris koos Ott Puuraidiga ehitusühingu Oma Pere mitmeti uuendusliku luksuskorteritega elamu Tallinnas Roosikrantsi 8b. Dolomiitfassaadi ehib August Vommi reljeef "Perekond". Herbert Johansoni käe all kavandas Kopli algkooli (1940-50, nüüd Kopli kunstigümnaasium)

Monumentaalsed kavandid[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Vabaduse väljaku ruumilise kujundamise konkursil 1937 pälvis ostu tema ja Salme Liiveri kavand, mis nägi ette lammutada tütarlaste kommertsgümnaasium (nüüd Inglise kolledž) ja asemele ehitada autemplid nagu Hitleril Münchenis. Võitis 1938 Pärnu esinduslinnajao planeeringu konkursi. 1940-41 planeeris ja projekteeris Tallinna Polütehnilise Instituudi hoonerühma Hiiule. Koostas 1945-48 koos Otto Keppe ja Anton Soansiga Tallinna generaalplaani (kinnitati 1952) Tegeles 1945-53 Tallinna Kultuurikeskuse kavandamisega Estonia ette sõjas hävinud kvartalite asemele. Selle järgi rajati nüüdne Teatri väljak ja Rävala puiestee. Juhtis 1952 Pärnu oblastikeskuse suurejoonelise projekti koostamist, mis teostati jõe ja Endla teatri vahel osaliselt. Kavandas koos August Volbergi ja Peeter Tarvasega stalinistliku Eesti NSV paviljoni Moskvasse Üleliidulisele Põllumajandusnäitusele (1949-54, ümberehitatud). Kadriorus kavandas skulptorite Martin Saksa ja Endel Taniloo loodud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monumendi arhitektuurse osa (1952-58)

Teadlasena[muuda | muuda lähteteksti]

Initsieeris 1965 ilmunud "Eesti arhitektuuri ajaloo" koostamise ja kirjutas peatoimetajana sinna linnaehituse peatükid. [[Kategooria:]] Tallinna reaalkooli vilistlased