Jaava keel
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| jaava keel | |
|---|---|
| Kõneldakse | Indoneesias, Malaisias, Singapuris |
| Piirkonnad |
Jaava Ciberoni regioon Jaava saare kesk- ja idaosa Sulawesi saare lõunaosa |
| Kokku kõnelejaid | 84 308 740 |
| Keelesugulus |
Austroneesia keeled Malai-Polüneesia keeled jaava keel |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | jv |
| ISO 639-2 | jav |
 Jaava keele kõnelejad | |
Jaava keel kuulub austroneesia keelkonna Malai-Polüneesia keelte rühma. Jaava keelt räägitakse eelkõige Jaava saare kesk- ja idaosas, Indoneesias. Keele kõnelejaid leiab ka Malaisiast, Singapurist, Surinamest. Jaava keele kõnelejad oskavad harilikult ka indoneesia keelt – seda ametlike asjaajamiste otstarbeks. Keele kõnelejaid on kokku 84 308 740. Indoneesias räägib jaava keelt ligikaudu 84 300 000 inimest, neist 25 000 elavad Sulawesi saare lõunaosas, 69 000 000 Jaava saarel ja 2 500 000 Jaava Ciberoni regioonis.[1]
Arvsõnad[muuda | muuda lähteteksti]
Ngoko jaava keel vasakul, Krama jaava keel paremal
1 = siji – setunggal
2 = loro – kalih
3 = telu – tiga
4 = papat – sekawan
5 = lima – gangsal
6 = enem – enem
7 = pitu – pitu
8 = wolu – wolu
9 = sanga – sanga
10 = sepuluh – sedasa
50 = séket – séket
100 = satus – setunggal atus
1000 = sewu – setunggal éwu
Tähestik[muuda | muuda lähteteksti]
Jaava kirjas:
Jaava keelt on traditsiooniliselt kirjutatud jaava kirjas. Jaava kiri ja sellelähedane Bali kiri on modernsed variandid vanast Kaavi kirjast. Jaava kiri on täht-silpkiri. Iga märk tähistab silpi, milles on üks konsonant (või nullkonsonant) ja sellele järgnev vokaal 'a'. 'A' hääldub sealjuures [ɔ]. Siiski saab jaava keelt kirjutada ka mugandatud araabia kirjas. Tänapäeval on jaava kirja asemel praktilistel põhjustel kõige laialdasemalt kasutusel aga ladina kiri:
| Suurtähed e majusklid | |||||||||||||||||||||||||||
| A | B | C | D | E | É | È | F | G | H | I | J | K | L | M | N | O | P | Q | R | S | T | U | V | W | X | Y | Z |
| Väiketähed e minusklid | |||||||||||||||||||||||||||
| a | b | c | d | e | é | è | f | g | h | i | j | k | l | m | n | o | p | q | r | s | t | u | v | w | x | y | z |
Tähed f, q, v, x ja z on kasutusel Euroopa ja Araabia keeltest laenatud laensõnades.
Foneetika ja fonoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Täishäälikud[muuda | muuda lähteteksti]
| Eesvokaalid | Keskvokaalid | Tagavokaalid | |
|---|---|---|---|
| Kõrged | i | u | |
| Keskkõrged | e | ə | o |
| Keskmadalad | (ɛ) | (ɔ) | |
| Madalad | a |
Suletud silpides häälduvad /i u e o/ vastavalt [ɪ ʊ ɛ ɔ]. Avatud silpides häälduvad / e o / nagu [ɛ ɔ], kui järgnev vokaal on / i u / avatud silbis. Muidu häälduvad nad nagu [ə]. Surakarta standarddialektis hääldub / a / nagu [ɔ], kui see asub avatud silpides sõna lõpus või eelviimases silbis.
Konsonandid[muuda | muuda lähteteksti]
| Labiaalsed | Dentaalsed/ Alveolaarsed |
Retroflekssed | Palataalsed | Velaarsed | Glotaalsed | ||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Nasaalid e ninahäälikud | m | ɳ | ɲ | ŋ | |||
| Klusiilid e sulghäälikud/ Afrikaadid e klusiilialguselised frikatiivid |
p b̥ | t d̥ | ʈ ɖ̥ | tʃ dʒ̊ | k ɡ̊ | ʔ | |
| Frikatiivid e hõõrdhäälikud | ʂ | h | |||||
| Poolvokaalid | Kesk | ɽ | j | w | |||
| Lateraalid | ɭ | ||||||
Tüüpiline silbivorm Jaava keeles on CSVC, kus C = konsonant, S = sonorant (/j/, /r/, /l/, /w/ või mõni nasaalne konsonant)ja V = vokaal. Sarnaselt teiste austroneesia keeltega koosneb jaava keeles tüüpiline lihttüvi kahest silbist; sõnad, mis koosnevad enam kui kolmest silbist, jagunevad hääldamisel kahesilbilisteks üksusteks. Peale madura keele on jaava keel ainus keel Lääne-Indoneesias, kus on eristatavad retroflekssed ja dentaalsed foneemid. On teadlasi, kes väidavad, et tegemist on sanskriti keele mõjudega, kuid ka neid, kes usuvad, et see on sõltumatu keeleareng.[2]
Morfoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Jaava keel on sarnaselt teiste austroneesia keeltega aglutinatiivne keel, kus sõnade moodustamisel lisatakse muutumatutele sõnatüvedele afikseid.
| Sõna: kathah | Tähendus: Palju |
|---|---|
| Näide: Otsetõlge: Lõplik tõlge: |
Kulo nggadah griyo kathah. Ma oman maja palju. Mul on palju maju. |
| Sõna: sampun | Tähendus: mineviku väljendamine |
| Näide: Otsetõlge: Lõplik tõlge: |
Kulo sampun nggadah griyo kathah. Ma PST oman maja palju. Mul oli palju maju. |
| Sõna: mboten | Tähendus: eituse väljendamine |
| Näide: Otsetõlge: Lõplik tõlge: |
Kulo mboten nggadah griyo kathah. Ma NEG oman maja palju. Mul pole palju maju.[3] |
Süntaks[muuda | muuda lähteteksti]
Tänapäevases jaava keeles on kasutusel enamasti SVO sõnajärg (S= subjekt, V= verb, O= objekt). Siiski leidub vanas jaava keeles mõnikord ka VSO või VOS sõnajärge. Näide:
| Tänapäeva jaava keel | Dhèwèké (S) | teka (V) | ing (pp.) keraton. (O) |
| Vana jaava keel | Teka (V) ta (part.) | sira (S) ri (pp.)-ng(def. art.) | kadhatwan. (O) |
| Tõlge | Ta (S) | tuleb (V) | paleesse. (O) |
Vanas jaava keeles eraldatakse verb partikliga ülejäänud lausest. Tänapäeva keelest on määrav ehk definiitne artikkel kadunud, määratust näidatakse vajadusel muudel viisidel.
Verb ei muutu olenevalt arvust ega pööretest. Puudub ka grammatiline aeg – nii minevik kui ka tulevik. Mineviku väljendamiseks kasutatakse abistavaid sõnu, nt eile või juba.[4]
Viisakus[muuda | muuda lähteteksti]
Sarnaselt teiste austroneesia keeltega sõltub ka jaava keele rääkimine sotsiaalsest kontekstist. Jaava keeles esineb kolm stiili, millest igaühel on erinev sõnavara, grammatika reeglistik ja ka prosoodia:
- Ngoko (või Ngaka). See on mitteformaalses kõnes kasutatav stiil. Stiili kasutavad sõbrad või lähedased sugulased omavahelises vestluses. Samuti pöörduvad kõrgema staatuse või positsiooniga inimesed (vanemad inimesed või ülemused) selle stiiliga madalamate(nooremate või alluvate) poole.
- Madya. Vahepealne stiil ngoko ja krama vahel. Seda võib kasutada näiteks võõrast tänaval kõnetades, kui sotsiaalne positsioon või staatus on teadmata või kui ei taheta olla liiga formaalne või mitteformaalne.
- Krama. See on formaalne ja viisakas stiil, mida kasutavad kaks sama staatusega või samal positsioonil olevat inimest. Samuti kasutavad seda madalamatel positsioonidel olevad inimesed vestluses kõrgematel positsioonidel olevate inimestega. See on ka ametlik avalike kõnede, teadaannete jms stiil. Termin pärineb sanskritikeelsest sõnast krama ("korras").
Dialektid[muuda | muuda lähteteksti]
On kolm põhilist gruppi jaava keele dialekte: Ida-Jaava keel, Kesk-Jaava keel ja Lääne-Jaava keel. Erinevused seisnevad põhiliselt häälduses, kuid leidub ka sõnavaraerinevusi. Erinevused pole aga väga olulised ja kõnelejatel on vastastikku võimalik eri dialektidest aru saada.
| Foneem | Kesk-Jaava | Lääne-Jaava | Ida-Jaava |
| /i/ | [ɪ] | [i] | [ɛ] |
| /u/ | [ʊ] | [u] | [ɔ] |
| /a/ | [a] [ɔ] | [a] | [ɔ] |
Lääne-Jaava keel kaldub palataliseerima kõiki viimaseid vokaale sõnas.
Näide:
| Foneem | Sõna | Kesk-Jaava (standard) | Lääne-Jaava | Ida-Jaava | Eesti |
|---|---|---|---|---|---|
| getih | [ɡətɪh] | [ɡətih] | [ɡətɛh] | veri | |
| abuh | [aβʊh] | [aβuh] | [aβɔh] | paisunud | |
| lenga | [ləŋɔ] | [ləŋaʔ] | [ləŋɔ] | õli | |
| kancamu/ kancané kowe | [kancamu] | [kancane koɛʔ] | [kɔncɔmu] | sinu sõber |
Lausenäited[muuda | muuda lähteteksti]
| Ngoko jaava | Piyé kabaré? |
| Krama jaava | Pripun wartanipun panjenengan? |
| Eesti | Kuidas sul läheb? või Kuidas on sul läinud? |
| Ngoko jaava | Aku apik waé, piyé awakmu/sampèyan? |
| Krama jaava | Kula saé kémawòn, pripun kalian panjenengan? |
| Eesti | Mul läheb hästi, kuidas sinul? |
| Ngoko jaava | Sapa jenengmu? |
| Krama jaava | Sinten asmanipun panjengenan? |
| Eesti | Mis sinu nimi on? |
| Ngoko jaava | Jenengku Jòhn. |
| Krama jaava | Nami kula Jòhn. |
| Eesti | Minu nimi on John. |
| Ngoko jaava | Suwun (või Matur) nuwun. |
| Krama jaava | Matur sembah nuwun. |
| Eesti | Aitäh. |
Jaava-inglise sõnaraamat internetis on saadaval aadressil http://www.ling.hawaii.edu/ldtc/languages/javanese4/Javanese%20Lexicon/lexicon/index.htm
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://www.ethnologue.com/language/jav
- ↑ Karlsson, F.(2002). Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti keele Sihtasutus
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. oktoober 2012. Vaadatud 23. novembril 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://wals.info/languoid/lect/wals_code_jav