Kasutaja:Danilovd/liivakast
Rybczynski teoreem[muuda | muuda lähteteksti]
Definitsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Rybczynski teoreemi esitas aastal 1955 Poola päritolu Inglismaa majandusteadlane Tadeusz Rybczynski.[1] Teoreem näitab, kuidas tootmistegurite koguste muutumine mõjutab toodetavate kaupade koguseid absoluutse tööhõive korral (st kõik ressursid on kasutatud). Teoreemi järgi kasvab kindla ressursi (nt maa või tööjõu) kättesaadavuse suurenedes seda ressurssi intensiivselt kasutava tööstuse väljund ja väheneb seda ressurssi vähem kasutava tööstuse väljund.[2]
Eeldused[muuda | muuda lähteteksti]
Teoreemi kasutatakse Heckscher-Ohlini mudeli kontekstis. Eeldatakse, et riik toodab kahte kaupa ja riigile on kättesaadavad kaks tootmisressurssi. Ressursid on teineteist asendavad, mobiilsed ja ühe kauba tootmine on kapitaliintensiivne ning teise kauba tootmine on tööjõuintensiivne. Rybczynski teoreem näitab, kuidas muutuvad toodetavate kaupade kogused tootmistegurite muutudes.[1] Näiteks toodab riik kaupu S ja C ja kättesaadavad tootmistegurid on kapital (K) ja tööjõud (L). Heckscher-Ohlini teoreemi kohaselt on toode kapitalimahukas, kui selle K/L suhe on suurem kui teise toote K/L suhe. See tähendab, et kui kauba tootmise protsessis kasutatakse rohkem kapitali tööjõu ühiku kohta kui teise kauba tootmise protsessis, siis see kaup on kapitalimahukas. Teine kaup on järelikult suhteliselt tööjõumahukas. Heckscher-Ohlini teoreemi järgi peab riik rahvusvahelise kaubanduse puhul spetsialiseeruma kauba tootmisele, mis nõuab selle riigi külluslikku ressurssi.[3] Rybczynski teoreem näitab, kuidas muutub riigi kaupade tootmisele spetsialiseerumine, kui riigis muutuvad ressursside kogused.[1]
Teoreemi seletus[muuda | muuda lähteteksti]
Joonis kujutab riigi tootmisrada (tootmisvõimalusi). Oletatakse, et riik toodab antud ressursside koguste korral punktis A (allpool toodud pildil). Punane joon näitab tööjõupiirangut ja sinine joon näitab kapitalipiirangut. Kui tööjõu kogus suureneb (punane joon liigub paremale), siis riik hakkab tootma uues punktis B. Riik toodab nüüd rohkem kaupa C, mis on tööjõumahukas ja vähem kaupa S, mis on kapitalimahukas. Seega, kui tööjõu kogus suureneb (kapitali kogus jääb samaks), suureneb tööjõudu intensiivselt kasutava tööstuse väljund ja väheneb kapitali intensiivselt kasutava tööstuse väljund. Analoogiliselt toimub protsess, kui suureneb kapitali kogus. Kui tööjõu kogus suureneb ja kapitali kogus jääb samaks, siis kauba C koguse muutus on suurem kui tööjõu muutus ja kauba S koguse muutus on negatiivne.[2] Teoreem väidab ka seda, et ressursi koguse suurenemine vähendab seda ressurssi intensiivselt kasutava kauba suhtelist hinda. Kui L (tööjõud) suureneb, siis kauba C hind väheneb kauba S hinna suhtes.[1]
Empiirilne analüüs[muuda | muuda lähteteksti]
2013. aastal viidi Euroopa riikide kohta läbi uuring, et kontrollida teoreemi. Uuringus käsitleti üheksat transiitriiki, Need olid Bulgaaria, Poola, Venemaa, Läti, Leedu, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ukraina. Uuringus kasutati andmeid riikide kapitali koguste, tööjõu koguste ning agrikultuuri väljundi ja industriaalväljundi kohta perioodis 1993–2009. Tulemused näitasid, et teoreem ei tööta nii, nagu eeldas Rybczynski. Statistikatestide järgi mõjutas ainult Poolas ressursside proportsiooni muutus väljundeid kooskõlas teoreemiga. Teiste riikide korral see mõju oli ebaoluline või see puudus. Uuringu läbiviijad seletasid tulemusi sellega, et teoreem tugineb Heckscher-Ohlini mudeli eeldustele, nagu täielik tööhõive, sarnaste tehnoloogiate kättesaadavus, ressursside mobiilsus, täielik turu konkurents ja püsiv mastaabisääst (sisendite suurenemine viib samasuguse väljundite suuruseni). Tegelikult on maailmas need eeldused harva täidetud. Näiteks ei ole tööjõud ja kapital ainsad tootmistegurid. Töötus eksisteerib alati ehk täieliku tööhõive eeldus ei kehti. Lisaks erinevad riikides tootmistehnoloogiad ja uute tehnoloogiate puudus võib püsida pikka aega. Kõik see osutab, et teoreem ei ole nii hästi rakendatav ka maailmas üldiselt, kuna viimastel aastakümnetel on rahvusvaheline kaubandus ja majanduse korralus märgatavalt muutunud.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Rybczynski T. M. (1955). Factor Endowment and Relative Commodity Prices. Economica. (88)22, 336–341. DOI: 10.2307/2551188
- ↑ 2,0 2,1 Anushree A. The Rybczynski Theorem (RT). Retrieved October 10, 2019, from http://www.economicsdiscussion.net/theorems/the-rybczynski-theorem-rt-with-diagram-economics/26965
- ↑ Salvatore D. (2011). International Economics. Trade and Finance. Singapore: John Wiley and sons.
- ↑ Jurcic L., Josic H., Josic M. (2013). Testing Rybczynski Theorem: An Evidence from The Selected European Transition Countries. Mediterranean Journal of Social Sciences. (10)4, 99–105. DOI:10.5901/mjss.2013.v4n10p99