Kasiṇa

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kasina (Paali k. kasiṇa, Veedases kṛtṣna) tähendab “kogu”, “tervik” või “täielik”, kuna esindab objekti tervikuna, sõltumata sellest, kas tegemist on loodusliku või isevalmistatud kasinaga. Keskendumisel välisele objektile ilmneb meeles vastav märk (nimitta), mida arendatakse edasi piirituks, mistõttu muutub nii teadvuses ilmnev kasina kujund kui ka sellele vastav spetsiifiline teadvus “kõikehõlmavaks” ja “täielikuks”.[1]

Kasina keskendumine on teada juba Veedade ajast. Ka Buddha harjutas kasina keskendumist, [2] ning õpetas seda oma järgijatele, mille abil paljud saavutasid üleloomulikud võimed ja täielikud teadmised.

Kokku loetleb Buddha “Kasina suttas” üles kümme kasinat:

“O, mungad, seal on on kümme kasina valda (kasiṇāyatanāni). Millised kümme?

  • Maakasina , mida tajutakse ülevalt, alt ja kõikeületavalt, mõõtmatult;
  • 
veekasina, mida tajutakse ülevalt, alt ja kõikeületavalt, mõõtmatult;
  • 
tulekasina, mida tajutakse ülevalt, alt ja kõikeületavalt, mõõtmatult;
  • 
tuulekasina, mida tajutakse ülevalt, alt ja kõikeületavalt, mõõtmatult;
  • 
sinine kasina, mida tajutakse ülevalt, alt ja kõikeületavalt, mõõtmatult;
  • 
kollane kasina, mida tajutakse ülevalt, alt ja kõikeületavalt, mõõtmatult;
  • 
punane kasina, mida tajutakse ülevalt, alt ja kõikeületavalt, mõõtmatult; 

  • valge kasina, mida tajutakse ülevalt, alt ja kõikeületavalt, mõõtmatult; 

  • ruumi kasina, mida tajutakse ülevalt, alt ja kõikeületavalt, mõõtmatult;
  • 
teadvuse kasina, mida tajutakse ülevalt, alt ja kõikeületavalt, mõõtmatult. 
O, mungad, need on kümme kasina valda.” [3]

Kasina harjutamise kasudeks on kiire džhaana (jhāna) saavutamine, lihtne kasinamärgi (nimitta) loomine meeles ja takistusteta mentaalne aktiivsus mistahes tegevuses.[4] Paali kaanoni kohaselt saavutab joogi kasinaga üleloomulikud võimed (iddhividhā) ja vabanemisele viivad teadmised (ñāṇa).[5]

Kaheksa esimest kasinat on rahulikkuse arendamise (samatha bhāvana) ja kaks viimast läbinägemise arendamise (vipassanā bhāvanā) objektid.[1]



Vim lk 71.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Andrus Kahn (Ṭhitañāṇo bhikkhu) (2919). Meele arendamine - nii nagu õpetas Buddha. Tallinn: Eesti Theravaada Sangha. 
  2. “Kāḷī sutta,” AN 10.26 (A.v.46).
  3. “Dasayimāni, bhikkhave, kasiṇāyatanāni. Katamāni dasa? Pathavī­ka­siṇa­meko sañjānāti uddhaṃ adho tiriyaṃ advayaṃ appamāṇaṃ; āpokasiṇameko sañjānāti … pe … tejokasiṇameko sañjānāti … vāyokasiṇameko sañjānāti … nīlakasiṇameko sañjānāti … pītakasiṇameko sañjānāti … lohita­ka­siṇa­meko sañjānāti … odāta­kasiṇa­meko sañjānāti … ākāsa­kasiṇa­meko sañjānāti … viñ­ñā­ṇa­ka­siṇa­meko sañjānāti uddhaṃ adho tiriyaṃ advayaṃ appamāṇaṃ. Imāni kho, bhikkhave, dasa kasiṇāyatanānī ti.” — Kasiṇa-sutta, AN 10.25 (A.v.46).
  4. Andrus Kahn (Ṭhitañāṇo bhikkhu). "Kasina meditatsioon". 2019. Vaadatud 26.03.2019.
  5. Vt Sāmaññaphala-sutta, DN 2 (D.i.47); Iddhipāda-saṁyutta, Vibhaṅga-sutta, SN 51.20 (S.v.276); Susimaparibbājaka-sutta, SN 12.70 (SN.ii.121), jpt.