Kasahhi stepp

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Stepp pealinnast Nur-Sultanist põhja jäävas Akmola oblastis

Kasahhi stepp (kasahhi keeles Қазақ даласы; ka Ұлы дала 'Suur stepp'), mida tuntakse ka nimega Suur Dala, on Kasahstani põhjaosas ja sellega piirnevates Venemaa osades laiuv ökoregioon. See tohutu avatud rohtla kuulub palearktise parasvöötme rohtlate, savannide ja põõsastike bioomi. Kasahhi stepp laiub sellest lääne pool asuvast Ponto-Kaspia stepist kuni idas asuva Emini oru stepini, moodustades ühtlasi osa Euraasia stepist. Enne 19. sajandi keskpaika kutsuti seda kasahhide kohta ekslikult kasutusel olnud nime järgi Kirgiisi stepiks.

Iseloomustus[muuda | muuda lähteteksti]

Ökoregiooni territoorium (lilla)

Stepp ulatub Kaspia madalikust enam kui 2200 kilomeetrit itta ja Araali merest põhja suunas kuni Altai mäestikuni. Tegemist on maailma suurima stepipiirkonnaga, mille pindalaks hinnatakse 804 450 ruutkilomeetrit.[1] Kasahhi stepp asub Euroopa ja Aasia ajaloolisest eraldusjoonest Uurali mäestikust lõunas. Suurt osa stepist peetakse poolkõrbeks, kuid lõuna pool läheb poolkõrb järk-järgult üle kõrbeks.[2] Kui stepi edelaosas asub Turaani madalik, siis stepi ida- ja põhjapoolsemad osad on kõrgemad (üksikute eranditega).

Läänest ja loodest külgneb stepp Ponto-Kaspia stepiga. Stepist põhja ja kirdesse jääb Kasahhi metsastepp. See vahelduvate männimetsade ja rohumaadega ökoregioon moodustab Kasahhi stepi ja Siberi metsade vahelise üleminekutsooni.

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Piirkonna kliima on poolkõrbeline ja mandriline ning enamik piirkonnast kuulub Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi poolkõrbelise külma kliima (Bsk) alla. Sademete hulk jääb keskmisel aastal vahemikku 200 kuni 400 mm, kusjuures stepi põhjapoolsematel aladel sajab rohkem kui lõunapoolsematel aladel. Juuli keskmised temperatuurid jäävad vahemikku 20 kuni 26 kraadi ja jaanuari keskmised temperatuurid vahemikku -12 kuni -18 kraadi. Aeg-ajalt esineb tasandikel väga suuri tuuli.

Taimestik[muuda | muuda lähteteksti]

Väheste sademete tõttu kasvab stepis vähe puid ja stepp koosneb peamiselt rohumaast ning suurtest liivastest piirkondadest. Tüüpiline taimestik hõlmab stepirohtu, puju ja aruheina.[3]

Loomastik[muuda | muuda lähteteksti]

Kasahstani steppides elavad muuhulgas järgmised loomad: saiga, siberi metskits, hunt, rebane, mäger, mongoolia liivahiir ja stepikilpkonn.

Inimasustus[muuda | muuda lähteteksti]

Kasahhi nomaadid

Kasahhi stepi läänepoolne osa on väga hõredalt asustatud ja ruutkilomeetril elab kaks kuni kolm inimest. Üle tasandikke ida poole liikudes tõuseb asustustihedus nelja kuni seitsme inimeseni ruutkilomeetri kohta. Valdava osa piirkonna elanikest moodustavad kasahhid.

Venemaa rendib Kasahstanilt stepi lõunaosas asuvat umbes 7360 ruutkilomeetri suurust ala, millel asub maailma vanim kosmodroomBaikonuri kosmodroom.

Popkultuuris[muuda | muuda lähteteksti]

Kasahhi stepis võeti üles film "Tulpan", mis oli Kasahhi kandidaat 2010. aasta parima võõrkeelse filmi Oscarile.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kazakh steppe. Vaadatud 18.10.2018.
  2. Kazakh steppe, Asia - Kazakhstan and Russia. Vaadatud 18.10.2018.
  3. About the Kazakh Steppe. Vaadatud 18.10.2018.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Kazakh Steppe seisuga 15.04.2019.