Stepikilpkonn
| Stepikilpkonn | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Roomajad Reptilia |
| Selts |
Kilpkonnalised Testudines |
| Alamselts |
Kooldkaelalised Cryptodira |
| Sugukond |
Kumerkilpkonlased Testudinidae |
| Perekond |
Kilpkonn Testudo |
| Liik |
Stepikilpkonn |
| Binaarne nimetus | |
|
Testudo horsfieldii Gray, 1844 | |
Stepikilpkonn ehk keskaasia kilpkonn (Testudo horsfieldii) on kumerkilpkonlaste sugukonda kuuluv kilpkonnaline.
Stepikilpkonna levila ulatub Afganistanist Hiinani. Põhiliselt elavad kuivadest madala taimestikuga aladel. Emane on isasest suurem. Täiskasvanud emaste stepikilpkonnade kilp on 15–25 cm pikk. Isase kilbi pikkus on 13–20 cm. Heades tingimustes võib stepikilpkonn elada kuni 75-aastaseks. Stepikilpkonn jääb igal aastal talveunne.[2] Stepikilpkonn on ohualdis liik.[1]
Välimus[muuda | muuda lähteteksti]
Stepikilpkonn on võrreldes teiste kilpkonnadega väiksem, nende suurus on 13–15 cm. Emased on natuke suuremad (15–25 cm), et mahutada rohkem munasid. Isaste suurus on 13–20 cm vahel.[2]
Stepikilpkonnad on sooliselt dimorfsed. Isastel on pikem saba ja küüned, emaste sabad on lühemad ja paksemad ning küüned lühemad. Kilpkonnadel on neli varvast. Värvus varieerub, kuid on tavaliselt punakaspruun või must, muutudes kollakas soomuste vahel. Keha ise on õlgkollane või pruun olenevalt alamliigist.[2]
Eluiga[muuda | muuda lähteteksti]
Stepikilpkonnade eluiga on väga pikk. Nende keskmine eluiga heades tingimustes on kuni 75 aastat.[2] Vangistuses võib loom elada kuni 50-aastaseks. Looduses kuni üle 100 aasta.[3]
Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]
Stepikilpkonn on taimetoiduline. Põhiliselt söövad nad mittemürgiseid taimi.
Eesti kliimas antakse stepikilpkonnadele võilillelehti, ristikheina, peedi lehti, salatilehti, maasikalehti, ristikõisi, viinamarjalehti ja muid mittemürgiseid taimi. Lisaks taimedele võib anda ka söögiks puu- ja juurvilju: maasikaid, õuna, kurki ja porgandit. Kui toitumine on ühekülgne, siis ei saa loom vajalikke toitaineid kätte ning nende eluiga jääb lühemaks. Väga harva võib toiduks pakkuda ka tigusid, maitsestamata jogurtit, keedetud muna jms. Kuid tuleb arvestada, et toitu ei tohi maitsestada. Tavaliselt tuleks toita looma kord päevas, aga ei juhtu ka midagi kui päev vahele jääb.[2]
Stepikilpkonnad on tundlikud pestitsiidide, väetiste ja fungitsiidide vastu, sellepärast on väga oluline, kust korjata kilpkonnale toitu.[2]
Kilpkonna nokk ei tohi liiga pikaks kasvatada. Sellepärast on soovituslik anda talle süüa lameda kivi pealt, nii kulutab ta oma nokka. Liiga pika nokaga ei saa loom hästi süüa ning tuleks pöörduda arsti poole.[2]
Koduloomana[muuda | muuda lähteteksti]
Stepikilpkonn on populaarne koduloom. Neid võib pidada nii toas kui ka õues, kuid viimast ainult kilpkonnale sobivas kliimas. Toas peab stepikilpkonnade jaoks tekitama paraja temperatuuri ja niiskustaseme.[2] Sageli peetakse stepikilpkonni terraariumis.[4] Lisaks on vajalik UVB valgusallikas.[2]
Koduloomana on stepikilpkonna dieediks erinevad salatid ja kapsad. Dieet peaks olema võimalikult mitmekülgne. Tüüpiliselt saavad kilpkonnad vee kätte söögist, kuid on siiski tähtis, et tal oleks vesi alati olemas. Noori isendeid peaks korra või kaks nädalas toa soojas ja madalas vees leotama.[2]
Stepikilpkonnad ei vaja CITES X Artikli sertifikaati.[2]
1968. aasta kosmoselend[muuda | muuda lähteteksti]
1968. aasta septembris lendasid kosmosemissiooni eesmärgil Kuule Zond 5 Vene kosmoseraketid, kus reisijateks olid kaks stepikilpkonna. Kaaslasteks lisaks väiksemad organismid ja taimed. Kosmoselaev tegi kuu ümber tiiru ning naasid turvaliselt Maale. Nad olid esimesed Maa eluvormid, kes käisid Kuu peal.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Tortoise & Freshwater Turtle Specialist Group. (1996). Testudo horsfieldii. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 1996.
- ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 Eestimaa Looduskaitse Liit. "Kesk-Aasia kilpkonna pidamine". Eestimaa Looduskaitse Liit. Vaadatud 08.05.2022.
- ↑ PetPonder. "What is the Life Span of a Russian Tortoise? You`ll Be Stunned To Know". Vaadatud 08.05.2022.
- ↑ Eesti Entsüklopeedia. "Stepikilpkonn". Vaadatud 07.05.2022.
- ↑ Madrigal, Alexis C. (22. veebruar 2017). "Who Was First in the Race to the Moon? The Tortoise". The Atlantic. Vaadatud 08.05.2022.