Karl Heinz Pintsch

Allikas: Vikipeedia

Karl Heinz Pintsch (ka Karl-Heinz Pintsch ja Karlheinz Pintsch; (3. juuni 1909 – ?) oli Kolmanda Reichi sõjaväelane Sturmbannführer'i auastmes ja NSDAP asefüüreri ja Hitleri erasekretäri Rudolf Heßi vanemadjutant.

Pintschil oli kommertskooliharidus.

NSDAP-sse astus ta kahel korral, 1925. (nr oli 24400) ja 1928. aastal.[1]

Heßi adjutant[muuda | muuda lähteteksti]

Rudolf Heßi vanemadjutant oli leitnant Pintsch alates 1934. aastast.[1]

Heßi Šotimaa-lend (1941)[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Heßi Šotimaa-lend

1940. aasta oktoobrist alustas Hess treeninglende, enamasti laupäevahommikuti, Bf110-l Messershmitti tehase peakatselenduri Wilhelm Störi käe all.[2] Tema saatjaks oli vanemadjutant Pintsch.

Hess andis kaks pitseeritud kirja Pintschi kätte juba jaanuaris 1941, kui Bf110-t lennuks ette valmistati. Üks pitseeritud ümbrik oli adresseeritud Pintschile ja teine Adolf Hitlerile. Pintsch sai käsu avada oma kiri siis, kui Hess pole nelja tunni möödudes tagasi jõudnud.[3]

Laupäeval, 10. mail 1941, enne kui Ilse Hess jõudis Rudolfile lisaküsimusi esitada, jättis Hess temaga kiiresti hüvasti ja lahkus ametiautoga Mercedes-Benz koos Karlheinzi, isikliku käskjala Josef Palzeri ja ihukaitsja Franz Lutziga.[4] Nad suundusid Haunstetteni lennuväljale.

Jeames Leasori sõnade kohaselt intervjueeris tema Pintschi enne viimase raamatu ilmumist Rudolf Hessist 1962. aastal, läinud Hess koos Pintschiga Kadeni ametiruumidesse, kus Hess tegi ühe telefonikõne – Pintsch ootas.[5]

11. mail viinud Pintsch Hitlerile adresseeritud kirja Berghofi. Albert Speer, kes juhtus läheduses olema, meenutas, et Hitler möirgas pärast kirja lugemist Martin Bormanni järele.[6]

Pintschi sõnutsi võtnud Hitler teate vastu rahulikult ja olla Hessi lennuasja juba varem pühendatud olnud.[7]

1941. aasta mais pärast Heßi Šotimaa-lendu Messerschmitt Bf 110E-2/N-ga (raadiokood VJ+0Q, tehasenumber 3869) Augsburgist Šotimaale, arreteeriti Pintsch kui väidetav kaasteadja ning saadeti karistusüksusesse.[1]

Hiljem on Pintsch väljendnud kahetsust selle üle, et abistades Hessi tema lennu ettevalmistustes tunneb ta ennast süüdi, et andis Hessile erisaabaste asemel paari karusnahaga vooderdatud lendurisaapaid[8], mis võisid tal langevarjuga maandumisel põhjustada hüppeliigesevigastuse.[9]

Nõukogude sõjavangina[muuda | muuda lähteteksti]

1945. aastal võtsid Nõukogude sõjaväelased Pintschi vangi ja vabastasid 1955. aastal.[10]

2010. aastal avastasid ajaloolased Moskvas Pintschi 1948. aastal kirjutatud 28-leheküljelise märkmiku, mille kohaselt olla Hitler veendunud olnud, et "leping englismannidega" võiks edukas olla.[11][12]

Teda piinati. Piinamiste käigus murti tal käed, nii et ta ei olnud võimeline enam nuga ega kahvlit käes hoidma.[11]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Eberle ja Uhl 2006:477.
  2. Nesbit ja Van Acker 2009:46.
  3. Nesbit ja Van Acker 2009:49.
  4. Nesbit ja Van Acker 2009:55.
  5. Nesbit ja Van Acker 2009:49.
  6. Speer, Albert (1970). Inside the Third Reich. Simon & Schuster (1997 paperback). ISBN 978-0-684-82949-4.
  7. Jan Friedmann ja Klaus Wiegrefe, Der Spiegel, Wahnsinn und Wahrheit (saksa keeles), 30.05.2011, veebiversioon (vaadatud 23. oktoobril 2017)
  8. Nesbit ja Van Acker 2009:55.
  9. Story of Rudolf Hess's mission (inglise keeles), 17. detsember 1955, veebiversioon (vaadatud 23. oktoobril 2017)
  10. Eberle ja Uhl 2006:478.
  11. 11,0 11,1 'Hitler gave go ahead to Hess peace mission' at Daily Mail. Retrieved 19 October 2013
  12. Hess flight at Daily Telegraph.Retrieved 19 October 2013

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Karlheinz Pintsch seisuga 23.10.2017.