Karl Abraham Hunnius

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Karl Abraham Hunniuse monument

Karl (Carl) Abraham Hunnius (23. juuli/3. august 1797 Tallinn – 28. aprill/10. mai 1851 Haapsalu) oli Eestimaa arst[1] ja eesti kurortoloogia rajaja.

Õppis aastatel 18151819 Tartu Ülikoolis, meditsiinidoktor aastast 1821. Oli aastast 1820 Haapsalus abiarstiks, aastatel 18301851 oli Haapsalus kreisiarstiks. Analüüsis esimesena sealse lahe muda ja hakkas seda kasutama raviks. Asutas Haapsalu kuurordi: rajas aastal 1825 esimese ja aastal 1845 teise mudaravila. Hunniuse uurimused avaldati postuumselt: "Die Seebäder Hapsals", 1853[2].

Haapsalus asub Karl Abraham Hunniuse monument.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vend Konstantin Hunnius oli Narva Johannese koguduse õpetaja, vennapoeg Fromhold Hermann Hunnius oli Viru-Nigula koguduse õpetaja, teine vennapoeg Carl Benoni Justinus Hunnius oli baltisaksa luuletaja, vaimulik ja ajakirjanik; vennatütar Monika Hunnius oli laulupedagoog, kes kirjutas mälestusteraamatu "Minu onu Hermann", mis on tema isa esimese abikaasa vennast Carl Hermann Hessest ja suvedest tema juures Paides.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Isidor Brennsohn: Die Aerzte Estlands vom Beginn der historischen Zeit bis zur Gegenwart : ein biografisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Estlands, Hirschheydt, 1922, lk.223
  2. EE 14. köide lk. 95

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]