Kant (geograafia)

Allikas: Vikipeedia

Kant on geograafiline ruumiüksus, mis koosneb asustusüksusest või nende rühmast.[1]

Regionaalministri 2013. aasta juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes defineerib kandi kui asustussüsteemi esmase (alama astme) funktsionaalselt tervikliku või ühtse osa, mille moodustab asustusüksus või nende grupp.[2]

Kanti on käsitletud ka kui sotsiaalse ja kultuurilise asustuse kooslust, mille elanikud moodustavad ühise "meie" tundega kogukonna. Selline kogukond vastandub sageli naaberkantide kogukondadele, keda käsitletakse "võõrastena". Kandi moodustavad reeglina mitu asulat, kuid kandi võib moodustada ka ainult üks küla või mõnikord ka terve vald. Kandi võib moodustada piirkonna keskus koos lähema tagamaaga või ka asulate rühm, millel selget keskust ei ole.[1][3]

Eesti ametlikes klassifikaatorites kanti seni arvestusüksusena siiski veel ei kasutata. 2013. aastal läbi viidud analüüsis jagasid Siseministeerium ja Statistikaamet maavalitsustelt saadud info põhjal asustusüksused kantide koosseisu, koostasid Eesti kantide nimekirja ja arvutasid erinevaid kandipõhiseid näitajaid (elanike arv, tööhõive määr).[2][4] Maakondade jagamisel kantideks võeti arvesse looduslikke piire, vahemaid, ajaloolisi ja kultuurilisi seoseid, piirkondlikku identiteeti ja erinevaid ajaloolisi administratiivpiire (külade, alevike, kollektiivmajandite, valdade ja külanõukogude piire).[1]

Kant on Eestis ajalooliselt olnud kasutusel üldkeele väljendina. Inimgeograafia mõistena on seda laialdasemalt kasutatud valdade üldplaneeringutes ja maakondade teemaplaneeringutes 2000. aastate algusest.

Täpsustusmärkus: Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007 määrusega nr 251 kehtestatud aadressiandmete süsteem mainib kanti ka ühe võimaliku asustusüksusest väiksema aadressikohana, kuid ei defineeri kandi mõistet aadressiandmete tähenduses.[5]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Pilleriine Kamenjuk. Põlva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Põlva maakonna sotsiaalne infrastruktuur" analüüs. Sisend Põlva maakonna toimepiirkondade määramiseks. Põlva – Tartu, 2014. Lk. 4". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. aprill 2015. Vaadatud 9. aprillil 2015.
  2. 2,0 2,1 Siseministeerium, Statistikaamet. Toimepiirkondade määramine. Tallinn, 2014. Lk. 3
  3. "Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering. Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2008–2015" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 18. aprill 2015. Vaadatud 9. aprillil 2015.
  4. Statistikaamet (2014). Kantide kuuluvus toimepiirkonda. Kandipõhised töörände näitajad
  5. Aadressiandmete süsteem (RT I 2007, 7, 439)