Mine sisu juurde

Kaltsunukk

Allikas: Vikipeedia
Südamekujulise näoga käsitsi õmmeldud kaltsunukk.

Kaltsunukk on inimesekujuline nukk, mille puhul on kasutatud muust õmblustööst üle jäänud kangatükke või vanu riideräbalaid ehk kaltse. Sellest ka nende nimetus – kaltsunukud. Kaltsunukk valmistatakse kas õmmeldes või sidudes. Kui nukul on näojooned, on need kas joonistatud või õmmeldud. Kaltsunukkude kehade täitematerjaliks on kasutatud näiteks saepuru, sammalt, villa, puuvilla- ja siidiheideid, heina, loomakarvu, merirohtu, puulaaste, korgipuru, kipsi ja muud käepärast.[1] Nukud on sageli õmmeldud ilma lõikeid kasutamata, nende käed ja jalad ei pruugi olla ühepikkused, vaid sõltuvad kasutatud materjali suurusest.[2]

Kaltsunukud võivad olla kas üleni tekstiilist või tugevamast materjalist (puidust, portselanist, segamassist) pea ning tekstiilist kehaga. 19. sajandi lõpupoole ja 20. sajandi alguses sai Eestis laadakaubana osta portselanpäid ja nukupeale keha külge meisterdada.[3]

Tekstiilist suveniirnukud.

Tänapäeval valmistatakse tööstuslikult nukke, mis jäljendavad traditsiooniliste kaltsunukkude omadusi: need on lihtsa vormi ja pehme riidest kehaga. Tekstiilijääkidest käsitööliste vamistatud nukke müüakse paljudes riikides suveniiridena.

Ajaloolised nukud

[muuda | muuda lähteteksti]

Briti Muuseumis on hoiul Egiptuse väljakaevamistel (iidse Oxyrhynchuse linna asukohas) ühe lapse hauast leitud kaltsunukk, mille valmimisaeg on dateeritud vahemikku 1.–5. sajand. Nukk on valmistatud linasest riidest ning täidetud seest riideräbalate ja papüürusetükkidega. Nukk on olnud kaunistatud värvilise villaga, mis praeguseks on pleekinud. Tõenäoliselt on nukul olnud ka juuksekaunistused, millest annab märku säilinud klaashelmes pea ühel küljel.[4]

Varasemad kaltsunukud on teadaolevalt kultusnukud, mida kasutati religioossetes või maagilistes rituaalides. Eesti rahvapärimuses on teada kaltsudest ja õlgedest nukk tuhkapoiss, keda tuhkapäeval salaja teiste ukse taha viidi.[5]

Nukutüübid

[muuda | muuda lähteteksti]
Amišite ilma näota nukud. Amišid usuvad, et kui nukule nägu teha, võib see vaatajale anda nukust vale ettekujutuse.[6]

Rullnukk valmistatakse ilma õmblemata, vaid kangatükke kokku rullides ja hiljem kinnitamiseks niidi või lõngaga tükke kokku sidudes. Vahel puuduvad rullnukul käed, on vaid torukujuline keha. Vahel markeerivad käsi käised.

Rätinukk valmistatakse nelinurksest kangatükist, mille keskosast moodustub täidisega ümaraks vormitud pea. Käed ja jalad tehakse kangatükkide nurka seotavate sõlmede abil. Rätinukku meenutava kujuga nukke on tehtud ka lõngast.

Keha külge kinnitatavate käte-jalgadega kaltsunukk valmistatakse eraldi välja lõigatud ja täis topitud detailidest. On ka nukke, kelle keha ja jalad osaliselt või ühes tükis ning pea ja käed kinnitatakse eraldi.[7]

Kaltsunukud kirjanduses ja teaduses

[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud tegelane eesti lastekirjanduses on Eno Raua välja mõeldud kaltsunukk Sipsik. Kaltsunukkudest on kirjutanud Reet Piiri raamatus "Talulaste mänguasjad"[8] ning Tiia Toomet oma raamatutes "Kaltsutitt ja puuhobune" ja "Maagilise väega nukud".[9] [10]

Eestis on kaltsunukke uurinud etnoloog ja muuseumispetsialist Maris Rosenthal, kes on kaltsunukkudest kirjutanud ka diplomitöö "1850. – 1940. aastate kaltsunukud Eesti muuseumides: tüpoloogia, valmistamistehnoloogiad ja materjalikasutus".[11]

Kaitsenukk

[muuda | muuda lähteteksti]
Tänapäevased lihtsad Ukraina kaitsenukud.
Ristikujutisega motanka Ukraina postmargil

Kaitsenukud teenivad amuleti eesmärki.[12]

Soome-ugri rahvastel oli komme, et nukkudele ei tehta nägu, kuna laps pole võimeline nuku eest vastutama. Usuti, et kui nukul on juba nägu, siis tuleb temasse ka hing.[13]

Amišid usuvad, et kui nukule nägu teha, võib see vaatajale anda nuku iseloomust ja omadustest vale ettekujutuse.[6]

Slaavi kultuurides on nende nimetus motanka (poola motanka, ukraina мо́танка, tuletatud motać/мотати - keerutama, mässima).[14][15] Esimesed märgid sõlmitud nukkudest pärinevad enam kui 5000 aasta tagusest ajast.[16] Need on osa rahvakultuurist ning maagilisest mõtlemisest, need valmistataksesidudes, ilma nõela või muude teravate vahenditeta, kuna "saatust ei tohi torkida/vigastada", kaitsenukk tehakse valmis ühe korraga ja seda valmistades pannakse mõttes tema sisse head soovid.[16] Traditsiooniliselt puuduvad sellistel nukkudel näod (silmad, nina suu), mõnikord on näo asemel ristikujutis.[14] Arvatakse, et ristikujutis annab nukule tuge ja võimu, kuna on vana kaitsesümbol – paganlik päikse kujutis.[13][16] Motankad valmistati kindla eesmärgi, ülesande ja sooviga: näiteks perekonna kaitsmine või abieluõnne hoidmine, reisil kaitsmine lapse kaitsmine kurja vaimu eest jne.[13] Motankad jagunevad üldjoontes kolme gruppi: tseremoniaalsed, kaitsenukud ja lelud. Tseremoniaalsed valmistati teatud tähtpäevadeks, kaitsenukud kindla kaitse-eesmärgiga (rasedus, tervis jne). Vastavalt funktsioonile olid nukkudel erinevad nimetused. Samuti kasutati värvuseid kindla eesmärgiga, näiteks punane pidi kaitsma kurjade vaimude eest ja tagama tervise. Ka valmistamise aeg oli olulline: täiskuu, kahanev kuu teenisid erinevaid eesmärke.[16]

Tänapäeval on erinevad kaitsenukud taas populaarseks muutumas tänu rahvakunstnikele ja käsitööringides tehtavale tööle.[14][17][18]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Kiss, Karin (2013). "Metoodiliste õppevahendite valmistamine: kaltsunukk". Tartu Ülikooli metoodilised õppevahendid. Vaadatud 7. aprillil 2025.
  2. ↑ Rosenthal, Maris (30.07.2012). "Nukk, titt ja pupe". Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb. Vaadatud 7. aprillil 2025.
  3. ↑ Suurmägi, Kadri (22.02.2022). "Pane oma teadmised proovile: kas tunned neid mänguasju?". Maa Elu. Vaadatud 7. aprillil 2025.
  4. ↑ "Rag doll". The British Museum. 2025. Vaadatud 7. aprillil 2025.
  5. ↑ Rosenthal, Maris (30.07.2014). "Nukk, titt ja pupe". Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb. Vaadatud 7. aprillil 2025.
  6. ↑ 6,0 6,1 "Why Don't Amish Dolls Have Faces". Amish Rules. 2025. Vaadatud 7. aprillil 2025.
  7. ↑ Rosenthal, Maris (2012). "1850. – 1940. aastate kaltsunukud Eesti muuseumides: tüpoloogia, valmistamistehnoloogiad ja materjalikasutus". Tartu Ülikooli digiarhiiv. Vaadatud 7. aprillil 2025.
  8. ↑ Piiri, Reet (2005). Talulaste mänguasjad. Eesti: Eesti Rahva Muuseum. ISBN 9949417074.
  9. ↑ Toomet, Tiia (1996). Kaltsutitt ja puuhobune. Eesti: Koolibri. ISBN 9985003047.
  10. ↑ Toomet, Tiia (2015). Maagilise väega nukud. Eesti: Hea Lugu. ISBN 9789949561261.
  11. ↑ Rosenthal, Maris (2012). "1850. – 1940. aastate kaltsunukud Eesti muuseumides: tüpoloogia, valmistamistehnoloogiad ja materjalikasutus". Tartu Ülikooli digiarhiiv. Vaadatud 7. aprillil 2025.
  12. ↑ "Hällilapse kaitsenukk aitab pisikesel rahulikult uinuda". www.ohtuleht.ee. Vaadatud 22. jaanuaril 2024.
  13. ↑ 13,0 13,1 13,2 ERR, Liisbeth Rats | (21. jaanuar 2024). "Tartus avati näitus Ukraina iidsetest kaitsenukkudest". ERR. Vaadatud 22. jaanuaril 2024.
  14. ↑ 14,0 14,1 14,2 Uniwersytet Marii Curie-Skłodowskiej; Świdzińska, Agata (30. september 2020). "Lalki-motanki jako metoda pracy nad zrozumieniem doświadczenia migracyjnego". Kultura I Edukacja. 129 (3): 184–201. DOI:10.15804/kie.2020.03.11. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. märts 2022. Vaadatud 22. jaanuaril 2024.
  15. ↑ Olesya Hursky, The history of Motanka, a traditional Ukrainian guardian doll
  16. ↑ 16,0 16,1 16,2 16,3 "The history of Motanka, a traditional Ukrainian guardian doll". Ukieology Fashion and Decor. Vaadatud 22. jaanuaril 2024.
  17. ↑ Budnyk, Olena (2014). "THE CONTEMPORARY FOLKLORE REVIVAL IN THE MOUNTAIN SCHOOLS OF THE UKRAINIAN CARPATHIANS: EXPERIENCE AND ASSESSMENT". Гірська школа Українських Карпат. 11: 14–19.
  18. ↑ "Lastemuuseumis valmivad maagilised kaitsenukud" (inglise). Vaadatud 22. jaanuaril 2024.[alaline kõdulink]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kaltsunukk&oldid=6856814"