Kaarel Leetberg

Allikas: Vikipeedia

Kaarel Leetberg (26. november[1] 1867 Armi mõis, Vihula vald, Virumaa2. aprill 1945 Rakvere) oli eesti keeleteadlane.

Aastatel 1879–1881 õppis ta Rakvere algkoolis, 1881–1884 Rakvere kreiskoolis, 1885–1889 Peterburi Annakoolis. 1893. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli võrdleva keeleteaduse alal. Aastatel 18971915 oli Peterburis kodukooliõpetaja. Aastatel 1902–1906 oli ta Peterburi Eesti Heategeva Seltsi esimees.[2]

1917. aastast töötas Rakveres eesti keele õpetajana ja 19221933 oli Virumaa poeglaste gümnaasiumi direktor.[3] 12. juunil 1938 hävisid tulekahjus Kaarel Leetbergi raamatukogu ja käsikirjad.

Leetberg avaldas kolm eesti keele alast teost, Balthasar Russowi kroonika tõlke ning raamatu "Kui pikalt on Kalevipoeg rahva luuletus".[3]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1921 "Eesti keele grammatika"
  • 1921 "Sõnade tuletus"
  • 1925 "Eesti lauseõpetus keskkoolidele"
  • 1927 "Äpardanud keeleuuendus"

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Kaarel Leetberg 60-aastane". Postimees. 26.11.1927. Vaadatud 22.01.2022.
  2. "Eesti biograafiline andmebaas ISIK. Leetberg, Karl". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. aprill 2016. Vaadatud 26. märtsil 2016.
  3. 3,0 3,1 Keeleteadlane K. Leetberg 75-aastane – Eesti Sõna 25.11.1942

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

 Karl Leetberg – alliktekstid Vikitekstides