Külmamailane

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Külmamailane
Külmamailane Niitväljal
Külmamailane Niitväljal
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Iminõgeselaadsed Lamiales
Sugukond Mailaselised Scrophulariaceae
Perekond Mailane Veronica
Liik Külmamailane
Ladinakeelne nimetus
Veronica chamaedrys
L.

Külmamailane (Veronica chamaedrys) on mailaseliste sugukonda mailase perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Taime kutsutakse rahvakeeli ka meestetruudus, vanapoisisilmavesi, maa-aluserohi ja jaanirohi.[1]

Botaaniline kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Külmamailane võib kasvada 6-55 cm kõrguseks. Kui taim kasvab väga kõrgeks, langeb ta õrna varre tõttu maapinnale. Soodsates tingimustes tulevad maapinna ligidal olevale varrele juured alla ning ta saab nii laieneda. Tal on mõlemasugulised, kaheli õiekattega õied. Nii kroon- kui tupplehed on liitlehised. Tupp on neljajagune, süstjate tipmetega, karvane, ripsmelise servaga, kroonist kaks korda lühem. Õiekroon on erksavärviline, helesinine, vahel valgeservaline, tumedate roodudega ning harva ka roosa. Õied asuvad hõredates väheseõielistes kobarates. Tavaliselt on ühel taimel kaks kobarat. Taim õitseb maist augustini.[2]

Taime vars on enam-vähem püstine, alusel tõusev, suhteliselt nõrk, kaetud kahe rea pehmete karvadega ja mujalt paljas. Maa-aluse osa moodustavad peenike, harunenud ja roomav risoom. Juurtel esineb mükoriisa.[2]

Taim paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt varre juurdumisel ning risoomi laienemisel.[2]

Kasvukohad[muuda | muuda lähteteksti]

Külmamailane kasvab peamiselt kuivematel päris- ja looniitudel, palu-, loo- ja laanemetsas, karjamaadel ning puisniitudel. Mulla viljakuse osas on taim vähenõudlik, esinedes nii toitainevaesel kui -rikkal pinnasel. Eestis on külmamailane väga levinud taim.[2]

Keemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Keemiliselt koostiselt on ta väga sarnane Hariliku mailaselisega, koosnedes iridoididest, flavonoididest, triterpeensetest saponiinidest, kohvhappe derivaatidest, tanniinidest, steroididest, eeterlikkest õlidest, mõruainest ja vähesel määral ka alkaloididest.[3]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Mitmed külmamailase rahvapärased nimed viitavad ka tema kasutamisele meditsiinis. Tegelikult on teda tarvitatud ühe teise liigi, hariliku mailase asemel. Küll aga on tema õied ja lehed küllaltki vitamiin C rikkad. Koduloomad ei hinda viimast aga kuigivõrd ning söövad külmamailase tuhmrohelisi taimi üpris kasinalt. Tegelikult ei ole neil ka kuigi suurt söödaväärtust, nii et külmamailast võib pidada mõningas mõttes isegi karjamaade umbrohuks.[1]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Külmamailane".
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 "Külmamailane".
  3. Ain Raal. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti entsüklopeediakirjastus.