Järvamaa Muuseum

Järvamaa Muuseumi näitusemaja Lembitu pargis

Järvamaa Muuseum on muuseum Järva maakonnas Paides. See on osa sihtasutusest Ajakeskus Wittenstein.

Muuseum loeb oma tegevuse alguseks 31. juulit 1905.

Muuseum tegutseb Lembitu pargis. 2021. aasta lõpuks kolitakse ümber Paide ait-laohoonesse ning vanast majast saab fondihoidla.

Ajalugu

1892. aastal pidas ajaloolane Axel von Gernet Paides loengu linna ajaloost. Loengust ajendatuna asutati Torniehituse Komitee, mille eesmärgiks oli Paide Vallitorni taastamine ning ordulinnuse varemete konserveerimine, samuti muuseumi asutamise idee propageerimine. Komitee eestvedamisel taastati Vallitorn ning tehti restaureerimistöid linnuse peaväravas. Alustati etnograafiliste esemete kogumist, samuti tegid kohalikud asjahuvilised arheoloogilisi väljakaevamisi Kirnas, Väätsal ja Karedal.

Muuseumi rajamise idee innukaks pooldajaks oli kohalik apteeker Oskar Brasche, kes avaldas 1903. aastal vastava üleskutse iseenda asutatud ja toimetatud ajalehes Paide Teataja.

12. jaanuaril 1904 asutati Järvamaa Muinasasjade Alalhoidmise Selts, mille eesmärgiks oli otsida Paidest ja selle ümbrusest muinasvarasid ning uurida Paide ajalugu. Seltsi esimeheks valiti Paide Püha Risti koguduse pastor Carl Rall.

12. juulil 1905 andis linnavalitsus seltsile istungite pidamiseks ja kogude hoidmiseks ruumid poeglaste gümnaasiumis. Kiiresti tehti ruumides remont ja kohalik tisler valmistas vitriinid kogude hoidmiseks. Esimesed sissekanded muuseumi külalisteraamatust pärinevad 31. juulist 1905, mida peetaksegi muuseumi asutamise kuupäevaks. Muuseum oli avatud pühapäeviti kella kaheteistkümnest üheni, pilet maksis 10 kopikat.

1906. aastal korraldati muuseumis esimene ajutine näitus. Eksponeeriti August Georg Wilhelm Pezoldi akvarelle, mis vahetult enne seda olid kunstniku õelt ostetud.

Peagi vähenes aga seltsi liikmete arv ja muuseumi külastatavus. 1906. aastal külastati muuseumi 157 korral, 1909. aastal aga vaid 47 korral.

1907 asutati muuseumi juurde raamatukogu ja käsikirjade osakond. Järgmisel aastal hangiti müntide hoidmiseks spetsiaalne kapp. 1908. aasta lõpuks ulatus esemete koguarv 804-ni.

23. juulil 1912 annetas Oskar Brasche muuseumile 18. sajandist pärineva Paide vana apteegi sisustuse.

15. mail 1914 otsustati muuseum Esimese maailmasõja tõttu sulgeda. Järgmisel aastal otsustati evakueerida muuseumi kogud Gattšinasse. Evakueerimiseni siiski ei jõutud. Muuseum oli suletud 1919. aastani.

2012. aastal otsustas kultuuriministeerium lõpetada Järvamaa muuseumi tegevus riigimuuseumina 2013. aasta esimesel poolel. Selle kogud pidi antama üle Eesti Rahva Muuseumile, kes omakorda pidi kogud deponeerima sihtasutusele Ajakeskus Wittenstein teadustöö ja eksponeerimise eesmärgil pikaajaliseks kasutamiseks. Riigimuuseumi viimase juhi Valev Väljaotsa initsiatiivil anti kogud siiski otse Ajakeskuse haldamisele. Selleks tuli muuta ka muuseumiseadust, sest eraõiguslikule muuseumile ei võimaldanud varasem seadus riigi museaale hallata anda. Järvamaa muuseumist sai Paide Vallitornis tegutseva Ajakeskuse osakond. Sõlmitav koostöölepe sätestab siiski vaid ühekordse toetuse, edaspidise toetuse asjus lepitakse igal aastal eraldi kokku. Järvamaa muuseumi direktori kohusetäitja Valev Väljaotsa sõnul ei kohusta leping Ajakeskust ka muuseumi pidama ega teadustööd tegema, nõutav on vaid kogude säilitamine. Paide linnavolikogu opositsioonijuhi Janno Lehemetsa teatel on plaanis muuseum ka praegusest hoonest välja kolida.

Välislingid

• Järvamaa muuseumi koduleht
• Järvamaa muuseumi põhimäärus Riigi Teatajas (jõustus 01.01.2011)
• Marika Rajamäe "Järvamaa muuseum läks kohvritega rändama" Järva Teataja, 01.12.2011
• "Järvamaa muuseum tutvustab rehielamusi" Järva Teataja, 06.01.2012
• Olev Kenk "Järvamaa muuseum kaob riigimuuseumide nimekirjast" ERR, 05.11.2012
• "Paide võtab Järvamaa muuseumi riigilt üle" Järva Teataja, 20.12.2012