Josine Papenbusch

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Josine Papenbusch (surnud umbes 1544) oli Tallinna ämmaemand ning Oleviste kiriku jutlustaja Simon Wanradti abikaasa. Oli rae teenistuses nn linnaämmaemand. Tema lähem päritolu on ebaselge, tõenäoliselt oli ta Tallinnasse sisserännanu ning Wanradt võis olla talle juba teine abikaasa.[1]

Aastal 1537 jättis Wanradt oma naise ja alaealised lapsed ning põgenes koos lõbunaisega.[2] 1542 kostis Viljandi komtuur Johann von der Recke Tallinna rae ees, et Wanradtile antaks välja tema abikaasa ja raamatud. Tallinna raad keeldus, osutusega Matteuse evangeeliumile 5:19 teatas avalikult, et Wanradt on purustanud abielutruuduse ja -kohustuse, Josinel pole aga mingit süüd ning ta vaba uuesti abielluma. Sellega kuulutas Tallinna raad ilmaliku võimuna abielu lahutatuks. Tegu on varaseima teatega abielulahutusest reformatsioonijärgses Tallinnas.[3]

Tallinna Linnaarhiivis on hoiul Josine surma järel koostatud varainventar, mis pärineb 1544. aasta 7. juunist.[4] Naine jättis maha heal järjel majapidamise, tal oli hõbedast lauanõusid, uhkeid rõivaid ja ehteid, samuti arvukalt eri sorti kuldmünte. Tallinna raearhiivis säilinud dokumendi järgi ulatus Josine varanduse väärtus üle 15 000 Riia marga.[5] Naise jõukus osutab muuhulgas, et tegu oli professionaalse ja kogukonnas hinnatud ämmaemandaga. Wanradt üritas aastaid Josinest jäänud pärandust kätte saada, kuid pole teada, kas see õnnestus.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Liivi Aarma. Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525–1885. Tallinn 2007, 282.
  2. Kaja Altof-Telschow. Wanradt-Koelli katekismus ja tema aeg. – Eesti vanimad raamatud Tallinnas. Koostanud Lea Kõiv etc. Tallinn, 2000, 70–71.
  3. Inna Põltsam-Jürjo. Reformatsiooni mõju argielule Liivimaal. – Tuna, 3/ 3003, 18.
  4. Paul Johansen, Heinz von zur Mühlen. Deutsch und Undeutsch im mittelalterlichen und frühneuzeitlichen Reval. Köln, Wien, 1973, 274.
  5. Kaja Altof-Telschow, Wanradt-Koelli katekismus ja tema aeg, 71.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Julius Woldemar Dehio. Mitteilungen über die Medicinalverhältnisse Alt-Revals. – Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands 1894. Bd IV, 219–294.
  • Heino Gustavson. Meditsiinist vanas Tallinnas. Tallinn, 1969.
  • Inna Põltsam-Jürjo. „ ..., sest ämmaemandad pole linna heaks vähem vajalikud kui kaplan ...“ Ämmaemandatest Eestis keskajal ja varauusaja algul. – Tuna 4/2018, 19–32.