José María Moncada
José María Moncada Tapia (8. detsember 1870 San Rafael del Sur[1] – 23. veebruar 1945 Managua) oli Nicaragua ajakirjanik, aristokraat, sõjaväelane ja poliitik, Nicaragua president 1. jaanuarist 1929 1. jaanuarini 1933.[2]
Tema isa oli Nemesio Moncada, tema ema aga Zoila Tapia de Moncada. José María Moncada sündis 1870. aastal San Rafael del Suris, kuigi tema vanematekodu asus Masatepes. Tema isa oli suurmaaomanik ja aadlik. Moncada õppis algul Masatepes, hiljem aga Granadas.
José María Moncada astus liberaalsesse parteisse, mis aastal 1910 José Santos Zelaya kukutamise järel võimu kaotas. Aastal 1925 oli ta oma jätkuva opositsiooni tõttu konservatiivide valitsusele sunnitud pagema Costa Ricasse.
Bartolomé Martíneze ja Emiliano Chamorro Vargase vaheliste konfliktide tõttu lõhenes konservatiivide partei.[3] Kui presidendiks sai Carlos José Solórzano, siis korraldas Emiliano Chamorro riigipöörde. 17. jaanuariks 1926 oli ta võimu riigis faktiliselt enda kätte võtnud. Asepresident Juan Bautista Sacasa pagendati kaheks aastaks Nicaraguast ja Carlos José Solórzano kaotas sisuliselt oma ameti. Pärast seda, kui Vargas USA surve tõttu võimult lahkuma pidi, andis presidendi kohusetäitjaks saanud Sebastián Uriza presidendi ametiposti üle mitte presidendiks valitud Carlos José Solórzanole, vaid Adolfo Díazele, kel olid USA-ga head suhted ja kelle võimu USA ka tunnistas.[4]
Liberaalid alustasid võitlust Diaze võimu vastu. José María Moncada oli koos Juan Bautista Sacasa ja Augusto César Sandinoga selle võitluse juhte. Neid saatis edu, kuid USA survel sõlmisid Moncada ja Sacasa Diazega lepingu, mille põhjal Diaz pidi vabadel valimistel võimu oma järeltulijale üle andma. Sandino selle lepinguga ei nõustunud ja jätkas sandinistide eesotsas partisanisõda USA vägede vastu. Aastal 1928 toimusid valimised, kus võidu sai José María Moncada.
Kuna USA väed pidid Nicaraguast lahkuma, siis formeeris José María Moncada sandinistide vastu võitlemiseks rahvuskaardi, mille esimeseks juhiks sai Anastasio Somoza García. Ka lasi Moncada Managuasse rajada presidendilossi (La Loma).
Kui Sacasast sai president, hakkas Moncada tema eestvedamisel pidama läbirääkimisi sandinistidega, et saavutada riigis rahu. Läbirääkimistele tegi lõpu Anastasio Somoza García sekkumine, kes lasi Sandino ja mitmed teised ülestõusnute juhid tappa. Päras ametist lahkumist sündis Moncadale poeg Oscar Moncada Reyes.[5] José María Moncada suri 74 aasta vanuselt 23. veebruaril 1945 Managuas.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://www.biografiasyvidas.com/biografia/m/moncada_jose_maria.htm
- ↑ http://www.worldstatesmen.org/Nicaragua.htm
- ↑ El Nuevo Diario 20. März 1999, Bartolomé Martínez, presidente de Nicaragua (1923 - 1924)
- ↑ https://history.state.gov/countries/nicaragua
- ↑ http://latino.foxnews.com/latino/espanol/2014/11/09/fallece-expresidente-de-la-asamblea-nacional-nicaraguense-oscar-moncada/
| Eelnev Adolfo Díaz |
Nicaragua president 1. jaanuar 1929 – 1. jaanuar 1933 |
Järgnev Juan Bautista Sacasa |