Johann Strauss vanem

Johann Strauß I (ka Johann Baptist Strauss, Johann Strauss vanem; 14. märts 1804 Viin – 25. september 1849 Viin) oli austria romantiline helilooja, valsi populariseerija ja Strausside muusikadünastia alusepanija. Tema tuntumate teoste hulka kuuluvad "Radetzky marss" ja valss "Lorelei Rheinklänge" op. 154.

Elu ja töö

Straussi vanemad Franz Borgias Strauß (1764–1816) ja Barbara Dollmann (1770–1811) olid võõrastemajapidajad. Straussi vanaisa oli juut Johann Michael Strauß (1720–1800), kes võttis omaks katoliku usu.

Straußi ema Barbara suri, kui poiss oli seitsmeaastane. Viis aastat hiljem uppus ta isa Doonau jõkke (tegu võis olla enesetapuga). Poisi hooldaja, rätsep Anton Müller pani ta õpipoisiks raamatuköitja Johann Lichtscheidli juurde. Strauß võttis õpipoisitöö kõrvalt viiuli- ja vioolatunde. Teda õpetas ka Johann Polischansky ning tal õnnestus pääseda mängima kohalikku orkestrisse, mida juhatas Michael Pamer. Strauß lahkus orkestrist, et mängida populaarses keelpillikvartetis Lanner Quartet koos Joseph Lanneri ning vendade Karl ja Johann Drahanekiga. Viini valsse ja saksa talupojatantse esitav kvartett paisus 1824. aastal väikseks keelpilliorkestriks. Strauß oli Lanneri kõrval orkestri abidirigent ja varsti asus ta juhatama orkestrist välja kasvanud teist väiksemat orkestrit.

1825. aastal moodustas ta oma ansambli ja hakkas sellele muusikat (peamiselt tantsumuusikat) kirjutama. Temast sai üks tuntumaid ja armastatumaid tantsumuusika heliloojaid Viinis. Ta käis ansambliga reisidel Saksamaal, Hollandis, Belgias, Inglismaal ja Šotimaal. Reisil Prantsusmaale 1837. aastal kuulis ta esimest korda kadrilli ja hakkas neid ka ise komponeerima, tutvustades seda tantsu Austrias, kus see sai väga populaarseks. Straußi looming oli tuntud nii ühiskonna koorekihi kui ka vaesema publiku seas. Ta lisas oma teostesse mitmeid tollel ajal populaarseid meloodiaid, et meeldida laiemale publikule. 1838. aastal esitati tema muusikat Inglismaal kuninganna Victoria kroonimisel.

Strauss abiellus 1825. aastal Viinis Maria Anna Streimiga. Neil sündisid pojad Johann Strauß II, Josef Strauß ja Eduard Strauß ning tütred Anna (s 1829) ja Therese (s 1831). Noorim poeg Ferdinand (s 1834) elas vaid kümnekuuseks.

Straußi abielu oli suhteliselt ebastabiilne, kuna ta viibis sagedaste välismaareiside tõttu perekonnast pidevalt eemal. Abikaasad võõrandusid teineteisest järk-järgult ja alates 1834. aastast kuulus Straußi ellu armuke Emilie Trampusch, kellega ta sai kuus vallaslast. Strauß oli kodus range distsipliininõudja. Ta oli kindlal seisukohal, et pojad peaksid valima muusikaga mitteseotud elukutse. Maria Anna taotles 1844. aastal abielulahutust, mis võimaldas poeg Johannil vabalt jätkata oma muusikuteed.

Strauß suri 1849. aastal sarlakitesse. Ta maeti Döblingeri kalmistule sõber Joseph Lanneri kõrvale. 1904. aastal maeti mõlema säilmed ümber Zentralfriedhofi.

Looming

Valsid

"Täuberln-Walzer" op. 1 (1827)
"Döblinger Réunion-Walzer" op. 2
"Wiener Carneval" op. 3 (1828)
"Kettenbrücke-Walzer" op. 4 (1828)
"Gesellschafts-Walzer" op. 5
"Wiener Launen-Walzer" op. 6
"Tivoli-Rutsch Walzer" op. 39 (1830)
"Das Leben ein Tanz oder Der Tanz ein Leben!" Walzer op. 49
"Elisabethen-Walzer" op. 71
"Philomelen-Walzer" op. 82
"Paris-Walzer" op. 101 (1838)
"Huldigung der Königin Victoria von Grossbritannien" op. 103
"Wiener Gemüths-Walzer" op. 116 (1840)
"Lorelei Rhein Klänge" op. 154 (1843)

Polkad

"Seufzer-Galopp" op. 9
"Chineser-Galopp" op. 20
"Einzugs-galopp" op. 35
"Sperl-Galopp" op. 42
"Fortuna-Galopp" op. 69
"Jugendfeuer-Galopp" op. 90
"Cachucha-Galopp" op. 97
"Indianer-Galopp" op. 111
"Sperl-Polka" op. 133
"Beliebte Annen-Polka" op. 137
"Piefke und Pufke Polka" op. 235

Marsid

"Radetzky-Marsch" op. 228 (1848; nimetatud Joseph Radetzky von Radetzi järgi)
"Jelačić-Marsch" op. 244