Gustav von Ewers

Johann Philipp Gustav von Ewers (Evers) (4. juuli 1779 Amelunxen, Corvey an der Weser^[1] Vestfaal, Saksamaa – 8. november / 20. november 1830 Tartu) oli saksa päritolu Eesti ajaloolane, jurist, publitsist ja teadusorganisaator, Tartu Ülikooli rektor.

Taluniku pojana sündinud Ewers lõpetas 1798 Holzmindeni kloostrikooli ja astus 1799 Göttingeni ülikooli usuteaduskonda, kuid huvitus rohkem ajaloost (sh Venemaa ajaloost) ja statistikast. Pärast ülikooli lõpetamist tuli ta 1803 Väimela mõisa Otto Magnus von Richteri laste koduõpetajaks.

Ta asus 1810 tööle Keiserlikus Tartu Ülikoolis Vene riigi ajaloo, statistika ja geograafia professorina, 1816–1817 oli ka üldajaloo professor, aastast 1820 geograafia ja statistika kateedri juhataja, 1826 läks üle professoriks õigusteaduskonda. Ta oli 1811 ja 1816 filosoofiateaduskonna dekaan ning 1813–1814 Tartu koolide direktor, valiti 1816 Keiserliku Tartu Ülikooli prorektoriks ja ülikooli kohtu eesistujaks ning 1818 Tartu Ülikooli rektoriks, oli rektor surmani (13 korda järjest). Tänu temale tõusis Keiserlik Tartu Ülikool Euroopa ülikoolide esiritta^[küsitav], saavutas peaaegu topeltrahastamise, uute instituutide ja kabinettide loomise ja Professorite Instituudi rajamise 1828.

Johann Philipp Gustav Ewersi peamine uurimisala oli Vene riigi ja õiguse ajalugu. Peateoses „Das älteste Recht der Russen in seiner geschichtlichen Entwickelung“ esitas ta teooria, mille järgi riik on tekkinud sugukondliku korra arengu tagajärjel. Ta sai tuntuks publitsistlike kirjutistega eesti talupoegade kaitseks.

Ta oli Peterburi Teaduste Akadeemia korrespondentliige (1809) ja auliige (1826), Göttingeni Ülikooli audoktor (1826). 1827 nimetati ta tõeliseks riiginõunikuks ja tõsteti aadliseisusse.

Pere[muuda | muuda lähteteksti]

Gustav von Ewersi väimees Theodosius Harnack oli Tartu Ülikooli praktilise ja süstemaatilise usuteaduse professor. Tütrepoeg Adolf von Harnack oli kirikuajaloo professor Leipzigi, Giesseni, Marburgi ja Berliini ülikoolis. Tütrepoeg Axel von Harnack oli matemaatikaprofessor, tütrepoeg Erich Harnack oli farmakoloogiaprofessor ja tütrepoeg Otto Harnack kirjandusteadlane.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Provisorische Verfassung des Bauern-Standes in Ehstland. St. Petersburg, verlegts Peter Hammer, der Ältere, 1806., St. Petersburg: P. Hammer vanem, 1806 Andmed ESTERis
Vom Zustande der Bauern in Livland und Ehstland : Ein Wort zu seiner Zeit; auch dem Herrn Kollegien-Rath von Kotzebue zur Beherzigung empfohlen. December 1806. Dorpat, gedruckt bey M. G. Grenzius, Universitäts-Buchdrucker. Andmed ESTERis
Vom Ursprunge des russischen Staats : ein Versuch, die Geschichte desselben aus den Quellen zu erforschen. Riga ; Leipzig : in C. J. G. Hartmann's Buchhandlung, 1808 Andmed ESTERis
Kritische Vorarbeiten zur Geschichte der Russen. Erstes und zweites Buch., Dorpat 1814 (Mitau: gedruckt bei Johann Friedrich Steffenhagen und Sohn) Andmed ESTERis Digitaalselt
Geschichte der Russen. Versuch eines Handbuchs., Dorpat 1816 Andmed ESTERis 1.osa (2) 1. osa Digitaalselt
Beiträge zur Kenntniß Rußlands und seiner Geschichte. Herausgegeben von Gustav Ewers und Moritz von Engelhardt Dorpat 1818. (Teoses: Sammlung Russischen Geschichte. Des zehnten Bandes. Erstes Stück. St. Petersburg 1816 [1]) (Friedrich Justin Bertuchi retsensioon raamatule 1817 lk.324–337) Andmed ESTERis Digitaalselt
Des Herzogthums Ehsten Ritter- und Landrechte. / Sechs Bücher / mit erläuternden Urkunden und ergänzenden Beilagen herausgegeben durch Johann Philipp Gustav Ewers., Dorpat: Meinshausensche Buchhandlung, 1821 Andmed ESTERis
Das älteste Recht der Russen in seiner geschichtlichen Entwickelung / dargestellt von Joh. Phil. Gust. Ewers, ... ordentlicher Professor an der K. Universität Dorpat..., Dorpat 1826 Andmed ESTERis Digitaalselt
Politik. Andetungen de Inhalts seiner öffentlichen Vorträge über diese Wissenschaft., Dorpat 1829
Studien zur gründlichen Kenntniss der Vorzeit Russlands. Mitgetheilt von Johann Philipp Gustav Ewers., Dorpat: Franzen, 1830 Andmed ESTERis

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 1 köide A-F, Mitau 1827 lk.535–540

Kirjandust[muuda | muuda lähteteksti]

L. Leppik. Rektor Ewers : monograafia. – Tartu : Eesti Ajalooarhiiv, 2001.
L. Leppik. Kaks valgustatud valitsejat – Gustav Ewers ja Philippo Paulucci. // ÕES-i aastaraamat 2001–2002. Tartu 2003. Lk 149–168.
L. Leppik. Võim ja vaim Tartu tudengite duellidest. Dokumendipublikatsioon. // Tuna, 1999, nr 3, lk 11–15.
L. Leppik. Tartu professor Gustav Ewers – saksa teadlane Vene riigis. // Tartu, baltisakslased ja Saksamaa. Koost. Helmut Piirimäe, Claus Sommerhage. Tartu, 1998. Lk 96–118.
Malle Salupere, L. Leppik. G. Evers i N. M. Karamzin. // Novoe Literaturnoe Obozrenie. N. 27 (1997). S. 82–105.
L. Leppik. Gustav Ewersi pedagoogilisest tegevusest. // Forseliuse sõnumid. 3. 1997. Lk 3–10.
L. Leppik. Rektor Ewers. // Kleio. 3(17). 1996.
L. Leppik, M. Salupere. Uusi materjale J. Ph. G. Ewersi tundmaõppimiseks. // TRÜ Toimetised : 851 : allikõpetuslikke uurimusi : eesti ajaloo küsimusi XI, 1989, lk. 81–95
Peeter Järvelaid. Rektor Gustav Ewers 19. sajandi alguse Tartu kultuuriruumis. // Tuna, 2002, nr. 2, lk. 132–140.
Peeter Järvelaid. Von Göttingen nach Dorpat: Johann Philipp Gustav Ewers (1779–1830). In: Jahrbuch des baltischen Deutschtums 2000. Lüneburg-München, 1999, Bd. 47, lk.20–25.
Peeter Järvelaid. Gedenktafel für Johann Philipp Gustav von Ewers. // Estonia : Zeitschrift für estnische Literatur und Kultur. Heft 2, 14. Jahrgang. 1999. Lk. 70–74.
Peeter Järvelaid. Rolle der Rechtsgeschichte. // Akadeemia Nord toimetised. Vihik 3 (1999).
A. Traat. Johann Philipp Gustav Ewers publitsisli ja ajaloolasena. — Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi. X. Tartu, 1981.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev Tartu Keiserliku Ülikooli rektor Ferdinand Giese (1817–1818, 1816–1817 prorektorina)	Tartu Keiserliku Ülikooli rektor Gustav von Ewers 1818–1830	Järgnev Tartu Keiserliku Ülikooli rektor Friedrich Wilhelm von Parrot (1831–1834, 1830–1831 prorektorina)

[1] Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 1 köide A-F, Mitau 1827 lk.535–540

[1]