Johannes Gutenberg

Johannes Gutenberg
Sünniaeg	ca. 1400 (624-aastane) Mainz (Saksa-Rooma riik)
Amet	leiutaja, graveerija, insener, kullassepp

Johannes Gutenberg, õigemini Johannes Gensfleisch zur Laden zum Gutenberg (ka Johann Gutenberg; sündinud vahemikus 1394–1406 Mainzis – surnud 3. veebruaril 1468 Mainzis) oli saksa leiutaja, trükkal ja kullassepp, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks.

Ajavahemikus 1452–1454 trükkis ta umbes 180 eksemplaris ladinakeelse 42-realise Piibli (Gutenbergi Piibel).

Enne Gutenbergi leiutist kopeeriti raamatuid neid käsitsi ümber kirjutades. Trükikunst andis võimaluse raamatute tootmiseks kiiresti ja suures koguses, mis viis raamatute ja hariduse kiirele levikule renessansi ajal. Esimese 50 aasta jooksul trükiti Euroopas 30 000 nimetust raamatuid kogutiraažiga 12 miljonit.

Elukäik

Johannes Gutenberg sündis kas 14. sajandi lõpus või 15. sajandi alguses Mainzis jõuka kaupmehe Friele (Friedrich) Gensfleischi ja tema teise naise Else Wyrichi pojana. Johanni sünniaasta pole teada, kuid see pidi olema varasem kui 1407. aasta. Saksamaal on Gutenbergi sünniaastaks kokkuleppeliselt nimetatud 1400. aasta.

Johannes Gutenberg sai oma lisanime sünni- ja elukoha, Hof Gutenbergi järgi, mis asus Mainzi turu lähistel (zum Laden). Tema elust pole kuigivõrd teada, kuna ta kuulus kolmanda seisuse esindajate hulka ning ei jätnud endast maha ka endast rääkivaid kirjalikke dokumente.

1411. aastal toimus Mainzis patritsiaadivastane ülestõus, mistõttu Gutenbergi perekond linnast lahkus. Nad asusid elama Eltvillesse, kust pärinesid Gutenbergi ema esivanemad. Pole teada, millal Gutenberg Mainzi tagasi pöördus. Tema haridusteest pole samuti kindlaid tõendeid, 1418. aastal õppis Erfurdi ülikoolis keegi Johannes de Alta Villa, kes võis olla Johann Gutenberg.

1420. aastal on Gutenbergi kohta teada esimene kindel kirjalik teade, kui teda mainiti tema eelmisel aastal surnud isa pärandi protsessis. Gutenbergi tegevusest 1420. aastatel pole midagi teada. Ilmselt polnud ta Mainzis, sest seal jätkusid rahutused. Tõenäoliselt omandas ta sel ajal kullassepa elukutse ja reisis mööda Saksamaad.

Aastatel 1434–1444 viibis ta Strasbourgis (toona Straßburgis), kus töötas kullassepana ja valmistas muuhulgas ka metallpeegleid relikviaariumite tarbeks. 1439. aastal pidi ta tegema suurejoonelise graveeringu palverännaku tarbeks, kuid linnas puhkenud epideemia tõttu lükkus see järgmisesse aastasse. Gutenberg ei suutnud mingil põhjusel aga tellimust täita ning lubas selle asemel avalikustada "suure saladuse". Viimaseks on peetud tema trükikunsti. Järgnevatel aastatel tegeles Gutenberg graveerimisega ning ilmselt täiustas oma trükitehnikat. Pole teada, et ta Strasbbourgis viibides oleks ühtegi trükist välja andnud.

1448. aastal oli Gutenberg taas Mainzis. Ta võttis mitmeid laene, sealhulgas oma õemehelt, kaupmees Johann Fustilt, ning rajas oma trükikoja. Umbes 1450. aastal sai hakata trükkima lendlehti ja väiketrükiseid. Esimeste trükiste hulka kuulusid ka sõnaraamatud, lühigrammatikad, indulgentsikirjad ja kalendrid. Tema suurimaks tööks jäi aga 42-realise Piibli (Gutenbergi Piibli, nimetus 42-realine tuleb kirjaridade arvust leheküljel) trükkimine aastatel 1452–1455.

Gutenbergi tegevus osutus siiski majanduslikult ebaedukaks. Ta läks 1455. aastal sisuliselt pankrotti, misjärel Johann Fust ja tolle väimees Peter Schöffer tema trükikoja üle võtsid. Gutenberg pöördus tagasi oma vanematekoju Hof Gutenbergi, kus rajas uue trükikoja. Arvatavasti trükiti seal Catholicon (ususõnastik) 1460. aastal.

Johannes Gutenberg 16. sajandi gravüürilt

1462. aastal oli Gutenberg sunnitud Mainzist lahkuma, kui Mainzi peapiiskop Adolf Nassaust linna vaenuse käigus rüüstas. Ta asus taas elama Eltvillesse, aidates sealgi tõenäoliselt rajada trükikoda. 1465. aastal andis peapiiskop Adolf Gutenbergile aastase stipendiumi, mis sisaldas 2180 liitrit vilja ja 2000 liitrit maksuvaba veini. Kas ta seejärel Mainzi tagasi pöördus, pole teada.

Johannes Gutenberg suri 1468. aastal, arvatavasti Mainzis, ja maeti sealse frantsisklaste kiriku juurde. Kuna see 18. sajandil koos surnuaiaga hävitati, siis pole tema hauda säilinud.

Et Gutenberg ei lisanud oma trükistele enda nime, siis vajus ta mõneks ajaks unustuse hõlma. 1504. aastal nimetas aga professor Ivo Wittig teda trükikunsti leiutajaks, misjärel ta nimi kiiresti tuntust kogus. Alles 1567. aastal maaliti temast esimene portree.

Hiljem on Gutenbergi saavutusi väga kõrgelt hinnatud. Francis Bacon nimetas trükimasinat üheks kolmest kõige olulisemast leiutisest püssirohu ja kompassi kõrval. 1997. aastal valis USA ajakiri Time-Life trükimasina aastatuhande olulisimaks leiutiseks ja 1999. aastal nimetas ajakiri A&E Gutenbergi aastatuhande olulisimaks inimeseks.