Johann Christoph Petri

Allikas: Vikipeedia

Johann Christoph Petri (5. november 1762 Kleinmölsen Erfurdi lähedal – 24. veebruar 1851 Erfurt) oli Eesti saksa päritolu pedagoog ja ajaloolane-publitsist.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Johann Christoph Petri oli pastori poeg.[1]

Õppis alates 1780. aastast Erfurdi ja Jena ülikoolis, dr. phil. (1809). Oli 1784–1796 Tallinnas ja mitmes Eesti ala mõisas koduõpetaja, 1797–1820 Erfurdis gümnaasiumiõpetaja ja ülikooli õppejõud.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Avaldatud töödes leidub rohkesti andmeid Eesti ala halduse, põllumajanduse, talupoegade ja aadli eluolu, tööstuse ja kaubanduse, Eesti ala geograafia ja looduse kohta ning väljendub poolehoid talupoegadele ja nende mõisnikevastasele võitlusele. Petri teosed levisid laialdaselt ja valmistasid ette pinda pärisorjuse kaotamiseks Läänemere kubermangudes.

Ta oli ka Erfurdis ilmunud ajakirja "Magazin für das Gemeinwohl" kaastoimetaja.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Ehstland und die Ehsten, oder historische, statistische Gemälde von Ehstland". I–III. Gotha, 1802, 2. trükk 1809 (eesti keeles lühendatult pealkirjaga "Huvitav tükike kodumaa ajaloost". Viljandi 1901; 1903)
  • "Neue Pittoresken aus Norden". Erfurt 1805; 2. trükk 1809
  • "Neuestes Gemälde von Lief- und Ehstland, unter Katharina II und Alexander I in historischer, statistischer und merkantilischer Hinsicht". I–II. Leipzig 1809

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti biograafiline leksikon. Trt, 1926–1929, 378–379
  • Eesti biograafiline leksikon. Täiendusköide. Tartu, Tallinn, 1940, 242
  • Eesti kirjanduse biograafiline leksikon. Tallinn, 1975, 275–276
  • EE 14, 369
  • Eesti NSV ajalugu I, 549–553
  • Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, II, 5, 31
  • Eesti kooli ajalugu. 1. kd. Tallinn, 1989, 283, 568
  • Leida Loone. Lisandeid talurahva pärisorjusest vabastamise uurimisele Eestis. // TRÜ Toim 87 (1960), 122–123
  • Eesti Kunstiakadeemia I, 245–248

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.