Jeesuse lapsepõlvelood

Allikas: Vikipeedia

Jeesuse lapsepõlvelood kujutavad endast Jeesuse tegemisi lapsena, vanuses 5–12 aastat[1]. Jeesuse sünni ettekuulutuse ja sündimisloo leiame Matteuse ja Luuka evangeeliumist[2] ning ka Jaakobuse protoevangeeliumist[3]. Lapsepõlvelood on kirja pandud peamiselt Tooma lapsepõlve-evangeeliumis[1].

Sündimislugu – Matteuse ja Luuka evangeelium[muuda | muuda lähteteksti]

Kujutatud Jeesus Naatsaretist beebina. Queen of Peace'i katoliku kirik USA-s Colorado osariigis Auroras (2012)

Luuka ja Matteuse evangeeliumid kujutavad Jeesuse elulugu ja sealhulgas lapsepõlvelugusid veidi erinevalt. Sellegipoolest on kaks evangeeliumit (Matteus ja Luuka) ühel nõul sellega et Jeesuse vanemateks olid Joosep ja Maarja, kes on ametlikult kihlatud või abielus, kuid ei ela veel koos ning neil pole siiani olnud omavahelisi seksuaalsuhteid[2]. Sündivast poeglapsest saadakse teada ilmutuse kaudu ning on teada, et laps on viljastatud Püha Vaimu poolt. Poeglapse nimeks peab saama Jeesus ning tema on Jumala Poeg ja kõikide Päästja Jeesus [2]. Poeglaps sünnib Petlemmas, kust perekond on sunnitud põgenema Juuda kuninga Herodese tapmiskäsu tõttu, mis sisaldas endas kõikide teatud vanuses poeglaste hukkamist kuningriigis[2]. Seetõttu kasvatatakse laps üles Naatsaretis.[2]

Erinevus tuleb aga sisse selles, kes saab ilmutuse ja kes ilmutuse edastab[2].

Matteuse evangeelium ütleb, et Joosep saab unes ilmutuse lapsest kes Maarjal sünnib ning kes on viljastatud Püha Vaimu poolt. Poeglapse nimeks peab saama Jeesus ning tema on Jumala Poeg ja kõikide Päästja Jeesus [2].

Luuka evangeelium ütleb, et ilmutuse poeglapsest saab Maarja ning selle edastab ingel Gabriel (Lk 1; 30-31) [2].

Peale sündimisloo, esineb Luuka evangeeliumis ka lugu Paasapühadel templis käimisest, mille leiame Tooma lapsepõlve-evangeeliumist 19. peatükist. Kahe loo vahel on mõned erinevused, kuid läbiv lugu jääb samaks.

(Lk 2;39-52) Jeesus oli 12-aastane ning läks oma vanematega Paasapühaks Jeruusalemma. Kui oli aeg minema hakata, jäi Jeesus ilma vanemate teadmata Jeruusalemma ning kui vanemad olid juba ühe päeva olnud teel, avastasid nad, et Jeesust ei ole kellegi hulgas ning hakkasid teda otsima. Kolme päeva pärast leidsid vanemad Jeesuse pühakojast õpetajatega vestlemast ja neid kuulamast. Vanemad küsisid pojalt selgitust, et miks too neile nii oli teinud ning selle peale vastas Jeesus "Miks te mind otsite? Eks te teadnud, et ma pean olema selles, mis on minu Isa oma?". Vanemad ei mõistnud seda, kuid lõpuks läks laps vanematega koju Naatsaretti. "Jeesus kasvas tarkuses ja pikkuses ja armus Jumala ja inimeste juures"[2].

Jaakobuse protoevangeelium[muuda | muuda lähteteksti]

Teatavalt pärinev Jaakobuse protoevangeelium 2. sajandist ning on üheks vanimaks allikaks, mis kinnitab Neitsi Maarja neitsilikkust ning jutustab Jeesuse sündimislugu[3]. Antud teksti on tuntud mitmete nimede all, kuid vanim säilinud käsikiri, 49 papüüruslehest koosnev "Papyrus Bodmer V", pärineb 3. sajandi lõpust või 4. algusest pKr ning kannab nime: "Maarja sünd Jaakobuse ilmutuse järgi"[3].

Tegemist on apokrüüfilise tekstiga, mis laiendab Luuka evangeeliumist pärinevat sündimislugu lisades sinna detaile ja kirjeldades Jeesuse kasvamist[3]. Põhiliselt on tekst rohkem aruanne jõuka ja eaka juudipaari Joakimi ja Anna tütre Maarja sünnist, tema üleskasvamisest Jeruusalemma templis ning tema neitsilikkusest suhtes leskmehe Joosepiga, kelle hoole alla naine loosi tahtel usaldati[3].

Tooma lapsepõlve-evangeelium[muuda | muuda lähteteksti]

Tooma lapsepõlve-evangeelium kuulub Uue-Testamendi apokrüüfsete tekstide hulka[1]. Tegemist on evangeeliumiga, mille ajalist pärinevust ei ole võimalik enam kindlaks teha ning seetõttu on välja pakutud tekkeloo võimalused on laialdased, alustades esimesest kuni kuuenda sajandini[1].

Tooma lapsepõlve-evangeelium (kreeka keeles Παιδικὰ τοῦ κυρὶου ἡμῶν Ἰησοῦ Χριστοῦ, ladina keeles "De infantia Iesu euangelium Thomae") tuli avalikuks alles 18. sajandi alguses[1]. 19. ja 20. sajandi alguses oli teksti nimi kokkuleppeliselt "Evangelium Thomae Israelitae" (Israeliit Tooma evangeelium) või lihtsalt "Evangelium Thomae" (Tooma evangeelium)[1]. See muutus aga siis, kui 1945. aastal avastati Nag-Hammadi käsikirjad, mille hulgast leiti Tooma evangeelium, mis on tänapäeval kuulus kogumik 114 Jeesuse ütlusest[1].

Sõna "lapsepõlv" (infantia) lisati pealkirjale alles hiljaaegu, sest Tooma lapsepõlve-evangeelium ja Tooma gnostiline evangeelium tekitavad oma nime poolest palju segadust, kus kahte evangeeliumit aetakse omavahel segamini[1].

Laps-Jeesus ja Ristija Johannes imikuna. Lucas Cranach Vanem, 1515-1520.

Tooma lapsepõlve-evangeelium sisaldab endas Jeesuse lapsepõlvelugusid, mis on inspireeritud varakristlikust vagadusest, kus tegemist on eelkõige fantaasiatega[1].

Lapsepõlve-evangeelium koosneb 19. peatükist, kus esimene on proloog. Lood sisaldavad endas Jeesust vanuses 5-12 aastat[1].

2. peatükk: Jeesus voolib varblased[muuda | muuda lähteteksti]

"Kui see lapsuke Jeesus oli viis aastat vana, mängist ta kiire vooluga jõekoolmes" (2,1); [1]. Jeesus kogus voolavat vett lompidesse, tegi need puhtaks ja seda kõik üheainsa käsuga (2,1). Siis valmistas ta mudast savi ning voolis nendest 12 varblast. Selle teo ajal oli aga sabat ning temaga oli kaasas veel lapsi. Seda kõike tunnistas ka pealtnägija, kes läks Jeesuse isa Joosepi juurde ning kaebas, et Jeesus valmistab sabati ajal savi ning voolib nendest varblasi. Selline tegevus ei olnud sabati ajal lubatud seega läks Joosep Jeesuse juurde ja küsis temalt noomides, et miks ta selliseid asju sabati ajal täide viib? "Aga Jeesus plaksutas oma käsi kokku ja hüüdis varblastele: "Minge lennake ja pidage mind meeles, kes te olete nüüd elus!" Ja varblased lendasid sirtsudes minema" (2,6); [1]. Pealtnägija oli sellest vaimustuses ning lahkus, et seda kõikidele teistele jutustada.

3. peatükk: Jeesus neab Anna poja[muuda | muuda lähteteksti]

Anna poeg küsib Jeesuselt, miks ta selliseid asju sabati ajal teeb ning võttis palju oksa ja lõhkus lombid, mille Jeesus oli varem ehitanud. "Kui Jeesus nägi, mis oli juhtunud, sai ta vihaseks ja ütles talle: "Sa nurjatu ja mõistmatu. Mida kurja lombid ja veed sulle tegid? Vaata, nüüd kuivad ka sina nagu puu ja sulle ei kasva kunagi lehti ega juurt ja sa ei kanna vilja."" (3,2); [1]. Poiss kuivab ära ning selle tulemusena lähevad poisi vanemad Joosepi juurde kaebama.

4. peatükk: Jeesus neab hooletu lapse[muuda | muuda lähteteksti]

Jeesus kõndis oma isa Joosepiga, kuni üks hooletu laps Jeesusele otsa jooksis (4,1). "Jeesus vihastas ning ütles: "Sinu tee enam edasi ei lähe."" (4,1); [1]. Laps suri silmapilkselt ning seda nägid pealt ka teised inimesed. Kui ka surnud lapse vanemad seda nägid, süüdistasid nad Joosepit ning nõudsid, et ta õpetaks oma pojale armu andma, mitte needma (4,2).

5. peatükk: Jeesus peab Joosepile aru andma[muuda | muuda lähteteksti]

Joosep nõuab Jeesuselt vastuseid, et miks too selliseid asju räägib ja teisi neab. "Jeesus vastas: "Mina tean, et sõnad, mis ma ütlesin, ei ole minu omad. Siiski vaikin sinu pärast. Kuid need inimesed peavad saama oma karistuse." Ja kohe jäid tema süüdistajad pimedaks" (5,2); [1]. Selle peale tõmbas Joosep Jeesust kõrvast, mille peale Jeesus vihastas. "Laps ärritus selle peale ja vastas: "Sulle piisab, kui otsida ja mitte leida ning enamasti oled sa toiminud rumalasti. Kas sa ei tea, et ma ei ole sinu? Ära tee mind kurvaks!""(5, 5-6); [1].

6. peatükk: Esimene õpetaja, Sakkeus[muuda | muuda lähteteksti]

Õpetaja Sakkeus märkab Jeesuse võimeid ning pakub Joosepile välja, et too Jeesuse talle õpetada annaks[1]. Sakkeus lubab Jeesusele õpetada kõiki teadmisi, armastust eakaaslaste vastu ja austust vanemate vastu. Joosep vastab küsimusega, küsides et kes seda last suudaks kontrollida ja õpetada, nentides, et Jeesust ei tohiks tavaliseks inimeseks pidada. Sakkeus üritab ikkagi Joosepit veenda, et too Jeesuse talle õpilaseks annaks ning selle peale ütleb Jeesus Sakkeusele, et too peaks hoopis Jeesuse õpetusi kuulama. "Kui Jeesus kuulis Joosepit seda ütlemas, naeris ta ja ütles Sakkeusele: "Tõesti, kasvataja, mida minu isa on öelnud, on tõsi. Ma olen nende inimeste Issand ja ma olen sinu juures ja ma olen teie sekka sündinud ja teiega koos. Ma tean, kust te olete tulnud ja kui palju aastaid teil elada on. Tõesti, ma ütlen sulle õpetaja: Ma olin enne, kui sina sündisid. Kui sa tahad olla täiuslik õpetaja, kuula mind, ja ma õpetan sulle tarkust, mida keegi ei tea peale minu ja selle, kes on mind saatnud teie juurde. Sest sa juhtusid minu õpilaseks, ja mina tean, kui vana sa oled ja kui kaua sul elada on. Kui sa näed risti, millest minu isa rääkis, siis sa usud, et kõik, mis ma sulle olen öelnud, on tõsi."" (6, 4-8); [1]. Selle peale imestasid kõik ümber olevad inimesed, kes nentisid ahastuses, millise imega on tegemist ja kuidas 5-aastane laps selliseid sõnu räägib. Seejärel annab Jeesus kõigile teada oma taevalikkust päritolust. "Jeesus ütles neile vastates: "Miks te imestate? Pigem võtke teadmiseks, mida ma teile ütlesin. Mina tean tõepoolest, millal teie ja teie isad sündinud olete. Ma ütlen teile uskumatut: enne kui maailm loodi, olin mina ja tema, kes mind saatis tema juurde."" (6,10); [1]. Inimesi pahandas Jeesuse väljaöeldu kuid Jeesus jätkab sellest hoolimata. "Laps läks nende juurde hüppas nende ees ja ütles: "Ma mängisin teiega, sest ma tean kuidas te tühisusi imetlete ja kui vähene on teie arusaamine."" (6,12); [1]. Lõpuks võttis Joosep vastu otsuse ning viis Jeesuse käekõrval kooli. Sakkeus üritab Jeesusele tähestikku õpetada, kuid Jeesus ei vasta mingit moodi. Selle peale annab õpetaja Jeesusele laksu vastu pead ning sellele järgneb Jeesuse poolt vastus. "Kasvataja vihastas selle peale ja andis talle laksu vastu pead, laps talus väärikalt ja ütles: "Mina kasvatan rohkem sind kui sina mind, sest ma tean juba tähti, mida sa mulle õpetad ja sinu hukkamõist on suur. Need tähed on sul nagu vasest tolm või kõlisev simbel, mille helis ei ole au ega tarkust vaid on kui müra. Ja mitte ükski hing ei suuda taibata minu tarkuse väge."" (6,16- 17); [1]. "Siis ta vaatas kasvatajale otsa ja ütles: "Kui sina ei tea tähe alfa olemust, kuidas sa saad siis edasi õpetada beeta tähte? Silmakirjatseja, kui sa tead, siis õpeta mulle esmalt alfat, siis ma usun ka su beetat."" (6,19-20); [1]. "Paljude kuuldes, ütles ta Sakkeusele: "Õpetaja, kuula, ja mõista esimese tähe korda. Kuidas ta on? Alfal on kaks pulka, mis keskele teravnedes, püsivad koos, liikudes kõrgele tantsides, kolme suunda, kahte suunda, võitluseta, samast hõimust, koos külgedes ühes ikkes, samas mõõdus pulkadena."" (6, 22-23); [1].

7. peatükk: Sakkeus hädaldab[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Jeesuse kirjeldust alfast, hakkas Sakkeus ennasthaletsevalt monoloogi pidama[1]. Oma jutus kirjeldab ta seda, kui rumal ta on olnud, et arvas, et sellist last suudab õpetada. Sakkeus ütleb, et see laps pole siit maailmast pärit ning küsib, kes selle lapse ilmale kandis, kes ta ema on ja kas ei võinud ta olla olemas enne seda maailma, viidates sellele, et Jeesus suudab tuld valitseda[1]. Sakkeus ütleb, et on endale leidnud õpetaja ning nendib, et on lüüa saanud väga väikese lapse käest ning seetõttu ei kõlba tal enam rahva hulgas liikuda[1]. Lõpetuseks palub õpetaja Joosepil Jeesus tagasi koju minna, sest laps on kas Jumal või ingel- ta ei tea isegi.

8. peatükk: Jeesuse vastab[muuda | muuda lähteteksti]

Pealtnägijad toetavad Sakkeust ning siis annab Jeesus omapoolse vastuse. "Aga kui juudid julgustasid Sakkeust, naeris laps valjult ja ütles: "Nüüd viljatud olgu viljakad ja pimedad saagu nägijateks ja kurdid oma südamete tarkuses kuuljateks. Mina olen ülalt teie juurde tulnud, et päästa neid, kes on all, ja kutsun üles, nagu on käskinud see, läkitas mind teie juurde."" (8,1-2); [1]. Pärast seda vabanesid kõik neetud needustest ning sellest hetkest peale, ei kahelnud Jeesuse võimetes enam keegi.

9. peatükk: Jeesus äratab Zenoni[muuda | muuda lähteteksti]

Jeesus mängib lastega maja katusel. Üks lastest kukub alla ning alla kukkunud lapse vanemad hakkavad Jeesust juhtunus süüdistama. Jeesus ütleb, et tema ei lükanud last alla, kuid lapse vanemad seda ei usu. ""Mina ei ole teda alla lükanud, tema ise kukutas ennast alla. Ta ei olnud hoolikas, libises katuselt alla ning suri." Jeesus hüppas katuselt alla ja seisis surnud lapse kõrval ning karjus kõva häälega öeldes: "Zenon", sest see oli tema nimi. „Tõuse ja ütle mulle, kas mina lükkasin su alla?"" (9,3-4); [1]. Zenon vastab ei ning Jeesus sõnub ta tagasi magama. Seda nähes imestasid lapse vanemad ning usuvad nüüd laps Jeesust[1].

10. peatükk: Jeesus tervendab puuraiduri[muuda | muuda lähteteksti]

Üks noor mees raius puid ja lõi endale kirvega jalga, mille tulemusena ta verest tühjaks jooksis ja ära suri[1]. Kohale tormas suurem rahvahulk ning koos nendega ka Jeesus. Jeesus võttis noormehe jalast kinni ning see sai silmapilkselt terveks. "Ja ta ütles noorukile: "Tõuse nüüd, lõhu puid edasi ja pea mind meeles!"" (10,3); [1]. Rahvas oli jällegi Jeesuse oskustest imestunud ning rääkisid ülistades sellest, kuidas Jeesus oma eluaja jooksul veel paljusid elusid päästma hakkab.

11. peatükk: Jeesus kannab vett oma rüüs[muuda | muuda lähteteksti]

Jeesuse ema Maarja saadab oma poja vett tooma. Veevõtu kohas oli aga palju inimesi järjekorras ning veevõtu anum oli katki. Siis võttis Jeesus oma üleriide ning kogus vett sellesse. "Jeesus laotas laiali oma palliumi, mis tal seljas oli, täitis selle veega ja viis oma emale" (11,3); [1]. Kui Maarja nägi, mida Jeesus oli teinud, andis ta tänutäheks pojale suudluse ning palus Jumalal oma poega õnnistada.

Neitsi Maarja Laps-Jeesust presenteerimas. Lõuna-Korea Vabariik, 2014.

12. peatükk: Külvamise ime[muuda | muuda lähteteksti]

Joosep ja Jeesus külvavad põllul vilja. Jeesus külvas ühe korose ning tagasi sai ta saja korose väärtuses vilja [1]. Joosep jagas saaki vaestele ja orbudele, kuid võttis vilja Jeesuse külvatust.

13. peatükk: Voodi ime[muuda | muuda lähteteksti]

Jeesuse isa Joosep oli puusepp ning ta oli saanud ühe rikka mehe käest voodi, mille ta sobivaks pidi tegema[1]. Voodil oli aga üks laud liiga lühike ning Joosep oli nõutu ega teadnud mida teha. "Kuid üks laud, mida kutsutakse põikpuuks, oli lõigatud liiga lühikeseks ja Joosep ei teadnud, mida teha. Siis ütles lapsuke Jeesus oma isale Joosepile: "Pane kaks lauda otsast vastamisi maha."" (13, 1-2); [1]. Joosep toimis nii nagu Jeesus oli käskinud ning seejärel seisis Jeesus teisel pool laua otsi ning tõmbas lühema pikemaks. Siis suudles Joosep oma poega ning tänas Jumalat, et ta sellise pojaga õnnistatud on.

14. peatükk: Teine õpetaja[muuda | muuda lähteteksti]

Joosep teab oma poja tarkusest, kuid otsustab ta siiski teise õpetaja juurde viia. Ka teine õpetaja alustab tähestikust, kuid Jeesus vaikib ja ütleb seejärel oma seisukoha. "Ja siis Jeesus ütles talle: "Kui sa tõesti oled õpetaja ja kui sa tead hästi tähti, selgita mulle alfa väge ja mina kõnelen sulle tähe beeta väest."" (14, 3); [1]. Selle peale lõi õpetaja Jeesust, mille tulemusena needis Jeesus õpetaja ja too suri. Jeesus läks koju ning pettunud Joosep käskis Maarjal Jeesust majast mitte välja lasta, et teised poja tegude pärast surema ei peaks.

15. peatükk: Kolmas õpetaja[muuda | muuda lähteteksti]

Tuli kolmas õpetaja, kes palus Joosepit, et too Jeesuse talle õpilaseks annaks. Joosep lubab Jeesuse õpetajale, kui viimasel selleks piisavalt julgust on. Siis võttis õpetaja Jeesuse käekõrvale ning viis lapse kooli. Jeesus läks meeleldi kaasa. Kooli jõudes võttis Jeesus laualt raamatu, mida ta ei lugenud, sest see polnud Jumala sõna ning hakkas seejärel jutlust pidama. Nii õpetaja kui ka lähedal olev rahvas olid Jeesuse tarkusest ja sõnakasutusest lummatud ning õpetaja palus, et Jeesus lähemalt räägiks. Selle peale kiirustas kohale Joosep, kes aimas, et õpetajaga on midagi halba juhtunud. Õpetaja ütleb aga Joosepile, et laps on täis tarkust ning seega võib Joosep poja koju tagasi viia. Õpetaja öeldu meeldis Jeesusele ning selle eest otsustab laps teise õpetaja ellu äratada. "Kui laps seda kuulis, naeratas ta otsekohe ja ütles: "Kuna sa oled rääkinud ja tunnistanud õigust, seetõttu see teine kasvataja, kes oli pikali löödud, saab terveks."" (15,7); [1].

16. peatükk: Jeesus tervendab Jaakobuse maohammustuse[muuda | muuda lähteteksti]

Jaakobus läks metsasallu, et oksi korjama ning Jeesus läks koos temaga. Korjamise käigus hammustas Jaakobust aga madu, mille tagajärjel oli too suremas. Siis tuli aga Jeesus ning päästis Jaakobuse. "Ta tõmbus krampi ja kukkus maha, Jeesus tuli ta juurde ning puhus hammustuse peale. Otsekohe vaev lakkas ja loom vonksas minema ning Jaakobus sai terveks" (16,2); [1].

17. peatükk: Jeesus ravib beebit[muuda | muuda lähteteksti]

Joosepi naabruskonnas oli üks väga haige beebi kes suri ja kelle ema teda taga nuttis. Jeesus kuulis, et seal valitseb suur lein ja kaos ning läks kohale. "Ta leidis surnud lapse ja puudutas ta tema rinda ja ütles: "Ma ütlen sulle, pisike, ära sure, vaid ela ja ole koos oma emaga!" Ja laps tegi kohe silmad lahti ning naeratas. Jeesus ütles naisele: "Võta oma laps, imeta teda ja mäleta mind.""(17,2-4); [1]. Ümberolev rahvas imestab ning tõdeb, et tegemist on Jumala või ingliga, kelle iga sõna muutub teoks.

18. peatükk: Jeesus ravib ehitaja[muuda | muuda lähteteksti]

Toimus hoone ehitamine ning selle ümber tekkis kaos. Jeesus läks sinna ning leidis surnult lebava mehe. "Kui ta nägi meest maas surnult lebamas, võttis ta tema käe ja ütles: "Ma ütlen sulle: inimene, tõuse ülesse ja tee oma tööd." Mees tõusis jalamaid ja kummardas teda" (18, 2); [1]. Jällegi nägid seda seal olevad inimesed ning ütlesid, et see laps on taevast pärit, sest ta päästab elusid ning teeb seda oma elupäevade lõpuni.

19. peatükk: Jeesus templis[muuda | muuda lähteteksti]

Jeesus on nüüd 12-aastane. Jeesus läks oma vanematega paasapühaks Jeruusalemma. Kui oli aeg koju naasta, jäi Jeesus ilma vanemate teadmata Jeruusalemma ning kui vanemad olid juba ühe päeva olnud teel, avastasid nad, et Jeesust ei ole kellegi hulgas ning hakkasid teda otsima. Kolme päeva pärast leidsid vanemad Jeesuse pühakojast õpetajatega vestlemast ja kuulamast. Vanemad küsisid pojalt selgitust, et miks too neile nii oli teinud ning selle peale vastas Jeesus "Miks te mind otsite? Eks te teadnud, et ma pean olema selles, mis on minu Isa oma?" (19,7). Sellepeale küsisid variserid ja õpetajad Maarjalt, et kas tema on selle lapse ema, mille peale Maarja vastas jaatavalt. Õpetlased nentisid, kui õnnistatud Maarja on, et just tema sellise lapse ilmale tõi ning et nad pole kunagi Jeesuse teadmiste tunnistajateks olnud. Selle peale läks Jeesus sõnakuulelikult oma vanematega kaasa. "Jeesus kasvas tarkuses ja pikkuses ja armus Jumala ja inimeste juures"(19,13).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 1,17 1,18 1,19 1,20 1,21 1,22 1,23 1,24 1,25 1,26 1,27 1,28 1,29 1,30 1,31 1,32 1,33 1,34 1,35 1,36 1,37 1,38 1,39 Kangur, Grete (2019). "Tooma lapsepõlve-evangeeliumi vormiline analüüs" (PDF). Tartu Ülikool.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 David Noel Freedman (1992). The Anchor Bible Dictionary. Yale University Press. Lk 411-414.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Viin, Kristina (2020). "Jaakobuse protoevangeelium ja selle tõlge" (PDF). Tartu Ülikool.