James Scott

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Rootsi sõjaväelasest; Inglismaa sõjaväelase ja trooninõudleja kohta vaata artiklit James Scott, Monmouthi hertsog; muusiku kohta vaata artiklit James Scott (muusik)

James Scotti portree Rootsi Rahvusmuuseumi (Nationalmuseum) kogudes. Scott kannab maalil Gustav II Adolfi kujutisega medaljoni koos leinalindiga, mis viitab, et teos on valminud pärast kuninga hukkumist Lützeni lahingus 16. novembril 1632.
James Scotti ja tema abikaasa Margaret Gibsoni hauaplaat Riia Jakobi kirikus (kaasajal hävinud või kadunud). Üles joonistanud Johann Christoph Brotze.

James Scott (ka Jakob või Jacob Scott; u. 1570 – 29. jaanuar 1635) oli šoti päritolu Rootsi sõjaväelane (ooberst).[1]

Tõenäoliselt Scottide klanni Balwearie harust põlvnenud[viide?] James Scott sündis Šotimaal William Scotti pojana ja siirdus arvatavasti koos isaga 1601. aastal Rootsi teenistusse.[1]

1610. aastal on teda mainitud kaptenina Patrick Ruthveni vägedes.[1]

1621. aastal oli ta ühe Rootsi jalaväekompanii kapten ja ülemkortermeister.[1]

Juunis 1622 juhatas kapteni auastmes üht Soomest värvatud jalaväekompaniid.[2]

1623. aastal oli ta kapten ja kompaniiüelem ooberst Kristoffer Mannersköldi Österbotteni rügemendis.[3]

Altes vähemalt 1626. aasta septembrist kuni 1628. aasta detsembrini oli ta ooberstleitnant ning juhatas kolme kompaniid soome jalaväge, mis olid paigutatud Narva garnisoni.[4][5][6] Vähemalt alates aprillist 1628 Scott isiklikult enam Narvas ei viibinud.[5] Alates jaanuarist 1629 võttis Scotti väeüksuse juhtimise Narvas üle ooberstleitnant Hans Wrangel.[6]

Alates juunist 1627 on teda nimetatud munsterrollides ka Västergötlandist värvatud ratsaväeeskadroni ülemana.[7][8][9]

Juunis 1628 on teda esmakordselt mainitud Norrlandi rügemendi ülemana.[10] Juulis ja oktoobris asus tema rügement Preisimaal Marienburgis.[11][12] Preisimaal viibis tema rügement läbi 1629. aasta.[13][14][15][16]

Hiljemalt märtsist 1631 juhatas ta Viiburi lääni jalaväerügementi.[17][18][19][20] Viiburi lääni rügemendis teenis tema alluvuses major (hilisem ooberstleitnant) John Lichton (hukkus 1636 Wittstocki lahingus, kes oli kindralleitnandi ja Eestimaa kindralkuberneri Robert Lichtoni (1631–1692) isa.[20]

James Scott oli 16321634 Riia ja 1634 Narva lossipealik.

James Scott suri 29. jaanuaril 1635 ja maeti Riia Jakobi kirikusse. Säilinud on Rootsi diplomaadi Johan Adler Salviuse (1590–1652) 1. märtsil 1635 saadetud kiri parasjagu Pariisis viibinud riigikantsler Axel Oxenstiernale, milles ta teatab muu hulgas ooberst James Scotti surmast.[21]

Scotti ja tema abikaasa hauplaat oli Johann Christoph Brotze (1742–1823) andmeil Riia Jakobi kirikus osaliselt säilinud veel 19. sajandil. Brotze sõnul asus mees- ja naisfiguuri kujutav hauaplaat käärkambri sissekäigu ees ja sellel oli osaliselt nähtav pealiskiri:[22]

MARGARETA GIBSOVN HERR OBERSTER

IACOBVS SCOTT EHEGEMAHL ERBGESE

SEN AVF FENERN TOLEREN VND SARAM

OYSE IN [ ] SELIG ENDSHLAFEN

DEN [ ] ANO 16[ ]

Tõlgituna: "Margareta Gibson, härra ooberst James Scotti abikaasa, Vändra, Ranna ja Saare mõisa pärusvaldaja [ ] õndsas unes [ ] aastal 16[ ]"

Rootsi ajaloolase ja genealoogi Gustaf Elgenstierna (1871–1948) andmeil asus Örebros Olshammari kirikus Scotti vappepitaaf.[22]

Valdused[muuda | muuda lähteteksti]

Talle kuulusid Päite mõis (Peitz) Eestimaal ning Vändra (Fennern), Vee, Ranna (Tellerhof), Rustiferi ja Saare mõis Liivimaal.[23]

Vändra mõisa läänistas Gustav II Adolf James Scottile 1624. aastal.[22]

Maarja-Magdaleena kihelkonnas asunud Ranna, Rustiferi ja Saare mõisa kinnitas Gustav II Adolf James Scottile 5. novembril 1625.[22]

7. oktoobril 1627 kinnitas Gustav II Adolf Päite mõisa kuulumist James Scottile ja tema pärijatele. Mõis oli 1624. aastal võlgade katteks panditud Barbara Kinnairdile, kes oli šoti koloneli Samuel Cockburni (surnud 1621) lesk. 27. detsembril 1630 pantis Scott mõisa Narva bürgermeistrile Dietrich Warneckele 5000 hõbetaalri eest ning 25. juulil 1631 ostis Warnecke mõisa Scottilt päriseks 9000 taalri eest.[24]

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

James Scott oli abielus Margareth Gibsoniga. Tema poeg, ooberst James Scott noorem, kanti 1650. aastal Rootsi aadliregistrisse. Tütar Christina Scott abiellus aga Dünamünde komandandi, ooberst Thomas Kinnemondiga.

Esivanemad[muuda | muuda lähteteksti]

James Scotti esivanemate kohta on ainsaks teadaolevaks allikaks tema poja James Scott noorema 1650. aastal antud ülevaade oma sugupuust, mida nõuti Rootsi rüütelkonda vastuvõtmisel. James Scott noorema andmeil oli tema sugupuu järgmine:[25]

  • Rüütel Patrik Scott, Balvivie isand (Ritterus Patricius Scott auf Balvivie), oli abielus Elizabeth Lindsay of Lindsayga. Neil oli poeg:
    • William Scott, Craighalli isand, oli abielus Margaret Vairiga, kes oli John Vair of Amberlandi tütar. Neil oli poeg:
      • William Scott, Podaga mõisnik, abikaasa teadamata. Tal oli poeg:
        • James Scott (surnud 1635), ooberst ja mitmete mõisate omanik, oli abielus Margaret Gibsoniga.

James Scott noorema antud sugupuu on tõenäoliselt ebatäpne ning selles toodud isikutele ei ole šoti allikates sobivaid vasteid.[viide?] Balvivie all on tõenäoliselt mõeldud Balweariet, mis oli põline Scottide valdus ning seda kinnitab ka Rootsi Scottide suguvõsavapp, mis ühtib Scottide Balwearie haru vapiga.[viide?] Samuti kuulus James Scott noorema poolt mainitud Craighall Balwearie Scottidele[26].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 The Scotland, Scandinavia and Northern European Biographical Database (SSNE)
  2. James Scotti kompanii munsterroll, juuni 1622
  3. Kristoffer Mannersköldi rügemendi munsterroll, juuni 1623
  4. Narva garnisoni munsterroll, september 1626–august 1627
  5. 5,0 5,1 Narva garnisoni munsterroll, september 1627–august 1628
  6. 6,0 6,1 Narva garnisoni munsterroll; september-detsember 1628
  7. James Scotti eskadroni munsterroll, juuni 1627
  8. James Scotti eskadroni haigete nimekiri; oktoober 1627, Preisimaa
  9. James Scotti eskadroni munsterroll; oktoober 1627
  10. James Scotti rügemendi munsterroll, juuni 1628
  11. James Scotti rügemendi munsterroll; juuli 1628, Marienburg
  12. James Scotti rügemendi haigete nimekiri; oktoober 1628, Marienburg
  13. James Scotti rügemendi munsterroll; juuni 1629
  14. James Scotti rügemendi munsterroll; juuli 1629
  15. James Scotti rügemendi munsterroll; september 1629, Marienburg
  16. James Scotti rügemendi munsterroll; oktoober 1629
  17. James Scotti rügemendi munsterroll; märts 1631
  18. James Scotti rügemendi munsterroll; aprill 1632
  19. James Scotti rügemendi munsterroll; 1634
  20. 20,0 20,1 James Scotti rügemendi munsterroll; oktoober 1632
  21. Från Johan Adler Salvius till Axel Oxenstierna. Axel Oxenstiernas skrifter och brev
  22. 22,0 22,1 22,2 22,3 Kelsey Jackson Williams "Three Scots Tombs in Riga." Northern Studies, 51, lk. 50-63.
  23. Gabriel Anrep "Svenska adelns Ättar-taflor" 3. köide. Lk. 701
  24. Päite mõis. Ajalooarhiivi kinnistute register
  25. Harry Nikolai von Pistohlkors "Nachrichten über die Adelsgeschlechter Scott of Craighall, Pistolekors und von Pistohlkors. Im Auftrag des Familienverbandes derer von Pistohlkors zusammengestellt in den Jahren 1894−1914". Teil I. Dorpat: Gedruckt bei H. Laakmann, 1914.
  26. Fife place names. Ceres.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Andrew MacKillop, Steve Murdoch "Military Governors and Imperial Frontiers C. 1600-1800: A Study of Scotland and Empires". BRILL. 2003
  • Horace Marryat, "One Year in Sweden: Including a Visit to the Isle of Götland". 1862
  • "Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel". Trükitud Rootsi kuninglikus trükikojas. 1754