Jakub Natanson
| Jakub Natanson | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
20. august 1832 Varssavi |
| Surmaaeg |
14. september 1884 (52-aastaselt) Varssavi |
Jakub Natanson (ka Jacob Natanson; 20. august 1832 Varssavi – 14. september 1884 Varssavi) oli juudi päritolu Poola ja Eesti keemik.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
1850–1854 õppis Natanson Tartu Ülikoolis keemiat ja farmaatsiat. 1855. aastal kaitses ta samas magistrikraadi keemias väitekirjaga "Über das Acetylamin und seine Derivante".[1]
Pärast lõpetamist oli Natanson Tartu Ülikooli mineraloogiakabineti teadur, 1862–1866 Varssavi ülikooli keemiaprofessor. Seejärel töötas ta mitmes tööstusettevõttes teadustöö juhina ning konsultandina tehnilise keemia alal.[1]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Jakub Natansoni peamine uurimisvaldkond oli lämmastikku sisaldavate orgaaniliste ühendite süntees. Üliõpilasena sai ta 1853. aastal uurimistöö eest kuldmedali. 1859 sai ta esmakordselt tehnilise aniliini ja dikloroetaani vahelise reaktsiooni abil erkpunase värvusega aine – fuksiini. (Natansoni avastuse baasil organiseeris E. Wagner 1859 esimese sünteetilise värvaine – aniliinpunase tootmise.) Natanson töötas välja karbamiidi uued sünteesimeetodid, sünteesis atseetamiidi derivaate ja uuris nende omadusi. Samuti kirjutas ta esimesed poolakeelsed orgaanilise keemia õpikud (1857, 1866).[1]
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- Ueber die Substituirung der Aldehydradicale im Ammoniak. // Liebig’s Annalen der Chemie und Pharmacie. 92, 1854
- Ueber das Acetylamin und Derivante. // Liebig’s Annalen 98 (1856); Ueber zwei neue Künstliche Bildungsweisen des Harnstoffs. // Liebig’s Annalen 98 (1856)
- Anwendung einer Modification der Gay-Lussacschen Dampfdichten Bestimmungsmethode bei Substanzen mit hochere Siedelpunkte. // Liebig’s Annalen 98 (1856)
- Empfindlichste Reaction auf Eisen. // Liebig’s Annalen 130 (1864)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
- Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat. Dorpat, 1889, 412
- Poggendorffs biographisch-literarisches Handwörterbuch zur Geschiche der exakten Naturwissenschaften, III, 1898, 957
- Wielka enciklopedia powszechna 7, 636
- Королев А. Н. К 100-летию открытия первого синтетического анилинового красителя. // Хим. Промышленность 4 (1955), 3–10
- Биогр. словарь деятелей естествознания и техники. 2. M, 1959, 62
- Мартинсон Х., 166–167, 238–239, 286, 300; Eesti Ajalooarhiiv, f 402, n 2, s 17479, 17481
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.