Jakub Kolas

Allikas: Vikipeedia

Jakub Kolas (ka Jakub Kołas, valgevene keeles Якуб Колас; kodanikunimega Kanstantsin Mihhailavitš Mitskevitš (Канстанцiн Міхайлавіч Міцкевіч); 22. oktoober (vkj 3. november) 1882 Stoŭbcy13. august 1956 Minsk) oli Valgevene kirjanik, üks valgevene kirjanduse rajajaid ning klassikuid.

Jakub Kolase teosed on tuntud neist õhkuva sümpaatia poolest Valgevene talurahva vastu. See ilmneb juba ta pseudonüümis Kolas, mis tähendab valgevene keeles viljatera.

Kolas kirjutas luulekogud "Vangistuse laulud" (1908) ja "Kaebelaulud" ("Песьні-жальбы", 1910), poeemid "Uus maa" ("Новая зямля", 1923) ja "Simon-moosekant" ("Сымон-музыка", 1925), jutte ja näidendeid. Tema luuletus "Kalamehe hütt" ("Рыбакова хата", 1947) kõneleb võitlusest pärast Valgevene liitmist Nõukogude Liiduga. Kolase triloogia "Teelahkmeil" (1954) jutustab revolutsioonieelse Valgevene talurahva ja intelligentsi elust.

Jakub Kolas oli Valgevene NSV rahvakirjanik (1926), Valgevene Teaduste Akadeemia liige (1928) ja asepresident (1929. aastast), Nõukogude Liidu kirjanike liidu liige 1934. aastast ning Valgevene NSV teeneline teadlane 1944. aastast. ÜK(b)P-sse astus Kolas 1945. aastal. Ta pälvis Stalini preemia 1946. ja 1949. aastal.


Teosed eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]