Jakov Kedmi

Jakov Kedmi (2017)

Jakov Kedmi (Я́ков Ке́дми (יעקב קדמי); sündinud Jakov Jossifovitš Kazakov (Я́ков Ио́сифович Казако́в); sündinud 5. märtsil 1947 Moskvas) on endine Iisraeli riigimees ja diplomaat, kes levitab Putini-meelset propagandat.

Elulugu

Sündis insener-tehniliste töötajate peres. Õppis kaugõppes Üleliidulises Raudteetranspordiinseneride Instituudis Moskvas ja töötas tehases betooni- ja armatuurtöölisena.

19. veebruaril 1967 tuli ta Iisraeli Moskva saatkonda ja ütles, et soovib emigreeruda Iisraeli. Saatkonna töötaja Amikam kahtlustas, et Kazakovi tegu oli KGB provokatsioon, mistõttu ta ei vastanud tema palvele lubada tal Iisraeli immigreerida. Nädal hiljem tuli Kazakov uuesti saatkonda, kus Amikam varustas teda Iisraeli emigreerumiseks vajalike materjalide ja vormidega. 11. juunil 1967, päeval, mil NSV Liit teatas diplomaatiliste suhete katkestamisest Iisraeliga seoses Kuuepäevase sõjaga, loobus ta avalikult Nõukogude kodakondsusest ja nõudis, et talle antaks võimalus reisida Iisraeli. Samal päeval suundus ta Moskvas asuvasse Ameerika saatkonda ja rääkis konsuliga Iisraeli lahkumisest. 20. mail 1968 kirjutas Jakov Kazakov NSV Liidu Ülemnõukogule kirja, milles mõistis hukka antisemitismi poliitika, nõudis Nõukogude kodakondsusest vabastamist ja tunnistas end Iisraeli kodanikuks. Pöördumises NSV Liidu Ülemnõukogu saadikute poole kirjutas ta: „Ma ei taha olla sellise riigi kodanik, kus juudid on sunnitud assimilatsiooni all, kus minu rahvas on ilma jäänud oma rahvuslikust identiteedist ja kultuuriväärtustest. ... ma ei taha elada riigis, mille valitsus on valanud nii palju juudi verd... Ma ei taha olla teiega kaasosaline Iisraeli riigi hävitamisel...”. Tema avaldus oli esimene sedalaadi avatud väljakutse. Pärast KGB poolt häiritud Ameerika saatkonnast lahkumist peeti Jakov kinni ja kuulati üle, kuid teda ei vahistatud. KGB ohvitserid soovisid korraldada Jakovi ajateenistusse kutsumist Nõukogude armeesse, et isoleerida ta avalikust keskkonnast, kuid ta teatas, et tema kodumaa on Iisrael ja ta on valmis teenima ainult ühes armees – Iisraeli kaitseväes. Seoses Nõukogude vägede sisenemisega Tšehhoslovakkiasse lükati tema sõjaväeteenistusse kutsumine edasi. 1969. aasta veebruaris sai ta loa emigreeruda Iisraeli ja tal kästi Nõukogude Liidust kahe nädala jooksul lahkuda.

Iisraelis oli ta nõukogude juutide repatrieerimist toetava ühiskondliku liikumise aktivist koos ajakirjaniku Geula Coheni, Shulamit Aloni ja teistega, kes lõid organisatsiooni „Siioni vangid”. 1970. aastal alustas ta New Yorgis ÜRO hoone ees näljastreiki kuna NSV Liit keeldus lubamast tema perele Iisraeli reisida.

Pärast vanemate saabumist Iisraeli astus ta 4. augustil 1970 vabatahtlikult ajateenistusse Iisraeli kaitseväes. Teenis soomusvägedes. Ohvitseride üldsõjakoolis õppides sai ta linnas lahingutegevusega seotud õppustel tulistades raske kõrvavigastuse. Ta tunnistati ametlikult sõjainvaliidiks, kuid ta keeldus armeest lahkumast ja õppis ümber soomustatud luureohvitseriks, saavutades registreerumise Egozi eriüksuste luurekooli. Ta osales 1973. aastal Yom Kippuri sõjas, kus tankipataljoni luure- ja operatiivosakonna ülema ülesandeid täitis tulevane peaminister Ehud Barak. Isiklik tutvus temaga ja sõja ajal lahingutes ühes tankis viibimine aitas Kedmi edasisele karjäärile kaasa. Õppis Haifa tehnikaülikooli keemiateaduskonnas, lõpetas Tel Avivi ülikooli ja riikliku julgeolekukolledži. Töötas lennufirmas "El Al" lennundusalaste terrorirünnakute ärahoidmise turvaametnikuna. 1977. aasta teisel poolel asus valitsusjuhi Menachem Begini ettepanekul tööle Iisraeli luureorganisatsiooni Nativ sidebüroosse, mis tegeles eelkõige juutide ebaseadusliku väljarändega Nõukogude bloki riikidest. 1. mail 1978 asus ta tööle Viinis asuvasse emigratsiooni transiidikeskusesse, muutes samal ajal oma perekonnanime heebreakeelseks – Kedmi. 1988–1990 Iisraeli välisministeeriumi konsulaarrühma töötaja Hollandi Moskva saatkonnas. 1990–1992 Nativi direktori asetäitja, 1992–1999 direktor. 1999. aastal läks pensionile. Kedmi sõnul tagas ta 1989. aasta oktoobris USA-st pärit juudi emigrantide voolu ümbersuunamise Iisraeli, mille tulemuseks oli 1990. aastate alguse massiimmigratsioon Iisraeli. Kedmi tunneb Vladimir Putinit isiklikult 1990. aastate algusest.

Kedmi astus tagasi 1999. aasta jaanuaris erimeelsuste tõttu peaminister Benjamin Netanyahuga. Vastuseks Kedmi lahkumisavalduse sisu avaldamisele paljastas Netanyahu ajakirjanikele varjatud osad Iisraeli riigikontrolöri Nativi teenistust käsitlevast raportist, millest selgus, et Kedmi andis Nativi juhina väidetavalt altkäemaksu Vene ametnikule. Selle tulemusena esitas Kedmi peaministri peale kaebuse riigi julgeolekuseaduste väidetava rikkumise pärast ning saatis Iisraeli valitsuse õigusnõuniku (ja ka peaprokuröri) Eljakim Rubinsteini keeldumise tõttu avalduse Iisraeli ülemkohtule juurdlust avama. Iisraeli ülemkohus lükkas taotluse tagasi, otsustades õigusnõuniku otsusesse mitte sekkuda. Pärast Nativi juhi kohalt lahkumist hakkas ta saama kindrali pensioniga võrdset pensioni. Ta tegeleb ettevõtlusega, peab turvalisuse teemalisi loenguid ja tegutseb analüütikuna erinevates meediakanalites.

Alates 2010. aastatest esineb ta regulaarselt Venemaa televisioonis ja raadios poliitiliste kommentaaridega, rääkides venemeelsetelt positsioonidelt, muutudes sisuliselt Venemaa propagandistiks. Eriti sageli esineb ta raadiojaamas Vesti-FM, aga ka Vladimir Solovjovi saates telekanalil Rossija. 2016. aasta novembris kaitses ta Solovjovi saates Stalinit. "Stalin oli viimane riigimees, kes hoolitses oma riigi eest," ütles ta. Ta arendas oma mõtet: “Pärast teda polnud midagi sellist. Stalin oli ainus, kes Venemaast hoolis. Kui oleks olnud teine liider, poleks Venemaad olnud."

2022. aasta veebruaris toetas ta Venemaa sissetungi Ukrainasse, olles hiljem venelaste edenemise suhtes skeptiline.

Yakov Kedmi andis välja mälestusteraamatu “Lootusetud sõjad” (“Heebrea: מלחמות אבודות”). Raamat ilmus venekeelses tõlkes 2011. aastal. Selles raamatus kiidab ta Juri Andropovit: „Andropov oli veendunud kommunist, kuid intelligentsem ja läbimõeldum kui enamik tema parteikaaslastest.”

Sanktsioonid

19. oktoobril 2022 kanti ta propagandistina Ukraina sanktsioonide nimekirja ja 25. veebruaril 2023 kehtestas tema suhtes isiklikud sanktsioonid Euroopa Liit. Sanktsioonid on kehtestanud ka Šveits, USA, Ühendkuningriik, Jaapan, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa.

Kedmi sanktsioonide nimekirja kandmise põhjenduseks märkis Euroopa Liidu Nõukogu:

"Jakov Kedmi (Kazakov) on poliitikakommentaator ja regulaarne osaline riigitelevisiooni saadetes ja Kremli-meelses propagandas. Tema avaldused Ukraina kohta langevad kokku Venemaa ametnike ja propagandistide kõige vastuolulisemate avaldustega. Yaakov Kedmi (Kazakov) kritiseeris Ukrainat, süüdistas Ukraina juhtkonda natsismis ja selles, et see kujutab sõjalist ohtu nn Donetski ja Luganski rahvavabariikidele ning Venemaale. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu põhjendas ta sellega, et see on vältimatu. Jakov Kedmi (Kazakov) nentis, et Venemaal on vaja kontrollida Ukraina alasid ja seadis kahtluse alla Ukraina riikluse. Ta väitis, et Ukraina kontrolli alla jääv Ukraina territoorium kujutaks endast ohtu Venemaale, kuna sellest saaks sõjaväebaas, mida kasutatakse Venemaa vastu. Ta ei välistanud võimalust okupeerida kogu Ukraina Vene armee poolt, Ukraina armee täielik hävitamine ja Ukraina praeguse juhtkonna täielik likvideerimine."