Jaan Truusmann
,_EKLA,_A-1-1726.jpg)
Jaan Truusmann (13. oktoober (vkj 1. oktoober) 1866 Eristvere – 15. august 1932 Eristvere) oli eesti õpetaja, põllumees ja ühiskonnategelane.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Jaan Truusmann sündis Tartumaal Laiuse kihelkonnas Jõgeva vallas Eristvere küla Tõnnu talus talurentnike Jüri Truusmanni ja Mai (sündinud Rehemaa) seitsmenda lapsena. Sai hariduse Painküla külakoolis (1875–1877) ning Ninaküla (1879–1882) ja Laiuse (1882–1884) õigeusu kihelkonnakoolides.[1] Ninakülas oli tema õpetajaks vanem vend Mart.
1886. aasta alguses asus tööle abiõpetajana Väike-Lähtru õigeusu kihelkonnakoolis, kuid juba järgmise õppeaasta alguses suundus sealt edasi õigeusu abikooli õpetajaks Harjumaale Risti kihelkonda Nõvale, kus tegutses õpetajana kuni 1894. aasta lõpuni.
1892. aastast alates pidas õpetaja ameti kõrval Nõval väikest kauplust, olles Tallinna 2. gildi kaupmees. 1894. aasta lõpus loobus aga õpetaja ametist sootuks ning keskendus täielikult kaupmehe ametile. 1895. aastal tegutses kaupmehena Virumaal Vao vallas Unikülas ning aastatel 1896–1903 Simuna kihelkonnas Avanduse vallas Hirla külas, kus pidas Lilleoru kauplust.
1903. aastal omandas Jaan Truusmann Jõgeva vallas Eristvere külas, oma sünni- ja isatalu kõrval asuva Iisaku (Jaagu) talu, kus asus põhjalikumalt tegutsema põllumehena, eelkõige mesiniku ja forellikasvatajana. Samuti armastas jahipidamist. Oma talu maadele rajatud forellitiigid olid omaajal esimesed ja suuremad sellesarnased eestlase valduses. Oli aastaid kui tiiki lasti 25–30 tuhat forelli maimu. Forelle käis Truusmann müümas Peterburis, mis oli üksiku kalakasvataja jaoks üsna suur ja kulukas ettevõtmine. I maailmasõja järel eestlaste jaoks Venemaa turg praktiliselt kadus ning Jaan loobus kalakasvatusest.[2]
Mesinikuna on Truusmann välja andnud raamatu „Täielik mesilastepidamise õpetus“, mis esmakordselt ilmus 1903. aastal Tallinnas kirjastuses C. Keyler ja Poeg (2. trükk 1908. aastal Tartus ning 3. trükk 1923. aastal Tallinnas). Nimetatud raamatu teeb märkimisväärseks asjaolu, et see oli üks esimesi eestikeelseid mesilaste pidamise õpikuid. Lisaks osales Truusmann mesinikuna aastatel 1901–1909 mitmel korral õpetajana Hendrik Laasi korraldatavatel põllumajanduskursustel Tartus.
Jaan Truusmann suri 15. augustil 1932[3] oma kodus Eristveres ning maeti 18. augustil Siimusti kalmistule.
Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Jaan Truusmann võttis osa ka kohalikust seltsielust, olles Simuna Laenu- ja Hoiuühisuse üks asutajaid ning juhtkonna liige, Simuna Põllumeeste Seltsi liige, Jõgeva Ühispanga üks asutajaid ja nõukogu liige, Jõgeva Majandusühisuse liige ja revisjonikomisjoni esimees, Jõgeva valla volikogu liige.[1]
Jaan Truusmann oli mitmel korral põllumeeste ja talupidajate esindajaks erinevatel konverentsidel ja koosolekutel. Nii osales ta näiteks 1905. aastal Tartu maakonna talupoegade esindajana Riias Koolide korralduse konverentsil[4] ning 1919. aastal Tallinnas Estonia teatris toimunud Üleriiklikul Põllutöö Kongressil, kus esines üleskutsega juhtivatele erakondadele (Tööerakond, Rahvaerakond ja Maaliit) omavaheliseks koostööks.[5]
Ühiskondlikult aktiivse isikuna ja Jõgeva valla esindajana üritas Jaan Truusmann paaril korral ka üleriigilisse poliitikasse pürgida. Nii oli ta 1912. aastal Tartumaa valijamehe kandidaadiks Riigiduumasse.[6] 1917. aastal oli aga esitatud Jõgeva valla kandidaadiks Ajutise Maanõukogu valimistel[7]. Need üksikud katsed aga luhtusid ning poliitikut temast ei saanud.
Muude tegevuste kõrval tegi Jaan kaastööd ajalehtedele Valgus (1883–1894), Olevik, Teataja, Päevaleht, Vaba Maa, Põllumees, Valgamaalane (1883–1894), Mesilane ja Majapidaja.
Nooruspõlves õpetajaametit pidades võttis Jaan Truusmann osa ka vanavara ja rahvapärimuse kogumisest, kogudes rahvapärimust peamiselt Risti kihelkonnast Nõvalt.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Jaan Truusmanni vennad olid tsaariaegne Tallinna tsensor, etnograaf ja kirjamees Jüri Truusmann (1856–1930), õigeusu kösterkooliõpetaja Mart Truusmann (1852–1928) ja talupidaja Mihkel Truusmann (1850–1936). Vend Joosep suri imikueas. Tal oli ka kolm õde – Mai (abielus Villmann), Maria (abielus Välbe) ja Ann Truusmannid.
Jaan Truusmann oli 1892. aastast abielus Maria Kadanikuga (1872–1964), kellega tutvus oma venna Jüri vahendusel, kui Maria tema juures Tallinnas majateenijana töötas. Jaanil ja Marial oli kaheksa last, kellest kaks surid imikueas.
Teosed[muuda | muuda lähteteksti]
- Täielik mesilastepidamise õpetus. Tallinn, 1903. Kirjastus C. Keyler ja Poeg (2. täiendatud trükk, 1908, Tartu, kirjastus G. Zirk ja 3. täiendatud ja parandatud trükk, 1923, Tallinn, kirjastus Agronoom)
Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]
- Tartumaalt. Päewaleht, nr 70, 26.03.1907
- Kuidas ma mesilastepidajaks sain. Talu, nr 3, 1911.
- Jõgewalt. Olevik, nr 28, 10.04.1913, lk. 220.
- Üleskutse ja palwe kalakaswatajatele. Päewaleht, nr 7, 10.01.1915.
- Linade monopol. Päewaleht, nr 37, 14.02.1920.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Eesti avalikud tegelased. 1932. Lk 352.
- ↑ Põhja-Tartumaal. Postimees, nr 245, 15.09.1923, lk 4.
- ↑ Surmasõit 1932. Postimees, nr 305, 31.12.1932.
- ↑ Uus Aeg, nr. 104, 07.09.1905
- ↑ Üleriikline Põllutöö Kongress. Kaja, nr 3, 11.11.1919.
- ↑ Riigiwolikogu walimised. Tallinna Teataja, nr 193, 27.08.1912.
- ↑ Tartu maakonna walimisekogusse. Postimees, nr 119, 31.05.1917.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Ambla. Postimees, 12. juuni 1903
- Punakaart Jõgewal. Waba Maa, nr 25, 31. jaanuar 1919
- Üleriikline Pöllutöö Kongress. Sakala, nr 125, 14. november 1919
- Jaan Truusmann portaalis geni.com
- Jaan Truusmannist Siimusti Raamatukogu kodulehel
- Jaan Truusmann Eesti biograafilises andmebaasis ISIK