Jaan Penjam

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Jaan Penjam (sündinud 17. oktoobril 1955 Mõisakülas) on Eesti arvutiteadlane.[1]

Jaan Penjam on töölise poeg.[1]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on õppinud Mõisaküla Keskkoolis 1963–1971, lõpetanud Nõo Keskkooli 1974 ja Tartu Riikliku Ülikooli rakendusmatemaatika erialal 1979 (cum laude); Eesti TA Küberneetika Instituudi aspirant 1981–1984, väitekiri "Автоматическая реализация семантики проблемно-ориентированных языков". Tehnikateaduste kandidaat 1984 (kinnitus 1985); dotsent 1990.

Täiendanud end 1990 Saksamaal Saarimaa Ülikoolis, 1991 Taanis Århusi Ülikoolis, 1994 Prantsusmaal Nice'i Ülikoolis ja 1996 Londoni Linnaülikoolis.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV / Eesti TA Küberneetika Instituudi tarkvarasektori insener 1979–1980, vaneminsener 1980–1984, vanemteadur 1984–1985; sektorijuhataja / uurimisrühma juht 1988–1991, tarkvaraosakonna juhataja 1992–1997; NSV Liidu viienda põlvkonna arvutisüsteemide projekti Start programmeerimiskeelte ja -süsteemide töörühma juht 1985–1988; Tallinna 2. Keskkooli (Reaalkool) informaatikaõpetaja 1986–1988; Tallinna Pedagoogikaülikooli vanemõpetaja (kohakaaslus) 1988–1989, dotsent 1990–1992.

Tallinna Polütehnilises Instituudis / Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) 1983, 1990–…: infotöötluse kateedri tunnitasuline õppejõud 1983; automaatika ja süsteemitehnika instituudi dotsent 1990–1994; küberneetika baaskateedri vanemõpetaja 1991–1992; automaatikainstituudi teoreetilise informaatika professor ja õppetooli juhataja 1994–2002; infotehnoloogia keskuse juhataja 1997–2001; TTÜ Küberneetika Instituudi direktor 1997–2009; arvutiteaduse instituudi teoreetilise informaatika professor ja õppetooli juhataja 2002–2013; infotehnoloogia teaduskonna arvutiteaduse instituudi 2013–2016 projektijuht; tarkvarateaduse instituudi direktor 2017–2021; emeriitprofessor aastast 2020.[1]

Teadustöö põhisuunad[muuda | muuda lähteteksti]

Programmeerimiskeelte süntaks ja semantika, tehisintellekti probleemid, objektorienteeritud programmeerimine ning programmide konstrueerimise loogilised alused, programmide semantika ja kompuuterloogika, programmeerimissüsteemi NUT väljatöötamine (kasutatakse mitmes Lääne-Euroopa kõrgkoolis). Koos professorite E. Tõugu, T. Tammeti ja teistega töötas välja informaatikaõpetuse arengukontseptsiooni (1991), mida on edasi arendatud mitme TEMPUS-projekti raames. Programmide semantika, arvutiprogrammide koostamise formaalsed meetodid ja teadmuslik programmeerimine, evolutsiooniline programmeerimine. Loonud dünaamilised ja staatilised meetodid programmeerimiskeelte semantika realiseerimiseks, välja töötanud atribuutautomaadi kui arvutusmudeli ning atribuutautomaatide komponeerimise algebralise teooria (koos Uno Kaljulaiuga). Osalenud teadmiste kirjeldamise keele MIS projekteerimisel ja realiseerimisel.

Teaduskorralduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Infotehnoloogia Seltsi liige; Eesti Matemaatika Seltsi ja arvutiteaduse sektsiooni juhatuse liige 1985–1990; Eesti Haridusministeeriumi arvutiõpetuse ainekomisjoni liige 1986–1989; ELi TEMPUS-projektide koordinaator 1993–1998, TEMPUS-programmi ekspert 1995–1997; ELi 5. ja 6. raamprogrammi infoühiskonna tehnoloogiate programmikomitee Eesti esindaja ja ekspert 1998–2006, ELi 7. raamprogrammi info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate programmikomitee Eesti delegatsiooni koosseisuline ekspert 2006–…; Eesti Teadusfondi täppisteaduste ekspertkomisjoni liige 1993–1997; Eesti Innovatsioonifondi ekspert informatsioonitehnika alal 1998; Eesti teaduse tippkeskuse “Töökindlate Arvutisüsteemide Uurimise Keskus” juhataja 2002–2007 ja uurimisrühma “Formaalmeetodid süsteemiarenduses” juht 2002–…; infotehnoloogia virtuaalse tippkeskuse “eVikings II” (ELi 5. raamprogrammi infoühiskonna süsteemide programmi tippkeskuste projekt) juht 2002–2005. Olnud mitme rahvusvahelise teaduskonverentsi ja suvekooli korraldustoimkonna ja programmikomitee liige ning toimetanud ettekannete kogumikke. TTÜ nõukogu ja valitsuse liige 1998–…, TTÜ nõukogu teaduskomisjoni esimees 2005–…

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Computational and attribute models of formal languages. // Theor. Computer Sci. (1990) 71
  • Models of attributed automata (kaasautorid M. Meriste, V. Vene). // Informatica 9 (1998) 1
  • Applications of structural synthesis of programs (kaasautorid E. Tõugu, M. Matskin). // Lecture Notes in Computer Sci. 1708 (1999)
  • Program construction in the context of evolutionary computation (kaasautor J. Sanko). // Lecture Notes in Computer Sci. 2890 (2003)
  • Deductive and inductive methods for program synthesis (kaasautor J. Sanko). // Int. J. Computer Inform. Sci. 5 (2004) 3
  • On two algebraic constructions for automata. // Semigroups and automata. Selecta Uno Kaljulaid. Amsterdam, 2006.

Harrastused[muuda | muuda lähteteksti]

Koorilaul, laulnud Tartu Akadeemilises Meeskooris ja Eesti Teaduste Akadeemia Meeskooris, laulab Tallinna Kammerkooris ja segakoori Meriko bassirühmas.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • EE 2000, 14
  • Tallinna tehnikaülikooli professorid läbi aegade.
  • EE 14, 365
  • Eesti TA Küberneetika Instituut 1990. Tallinn, 1990, 46
  • Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn, 2008, 316–317
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.