Melanism

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Melanism (ladina melanismus) on paljudel organismidel melaniini toime tulemusel tekkiv naha, limaskestade või ka elundite ning isegi karvkatte tumedus. Melanism võib sageli olla patoloogiline (ebanormaane) või ka pärilik. [1]

Roomajatel[muuda | muuda lähteteksti]

Madudel[muuda | muuda lähteteksti]

Melanistlik rästik

Ka madudel esineb melanismi, seetõttu on maoliigi määramine üksnes mao soomuste värvi põhjal problemaatiline. Nii näiteks pole melanistlike rästikute siksaktriip nähtav. Melanistlike rästikute esinemissagedus aga sõltub elupiirkonnast jpt teguritest (näiteks tööstusmelanism). Arvatakse, et Saksamaa edelaosas on melanistlike rästikute osakaal 30–90%[2]. Mustad rästikud on tihti pikemad ja nende seas on emaseid rohkem. Rästikud ei sünni mustadena, nende värvus muutub endokriinsüsteemi (ajuripats, pro-opiomelanokortiin jt) mõjul, andes emasel märku suguküpsuse saabumisest.

Võib esineda ka madusid, näiteks Lampropeltis getula nigrita, kes on sünnist saati ebanormaalselt musta värvi.

Imetajad[muuda | muuda lähteteksti]

Mustad kassid ei ole mitte eraldi kassitõug, vaid nende karvkate on musta värvi.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 464:2004.
  2. Michael wirth,Common Vipers of the Northern Black Forest, Veebiversioon (vaadatud 15.01.2014) (inglise keeles)