Kapibaara
| Kapibaara | |
|---|---|
_2560x1600.jpg) | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Närilised Rodentia |
| Sugukond |
Merisigalased Caviidae |
| Perekond |
Hydrochoerus |
| Liik |
Kapibaara |
| Binaarne nimetus | |
|
Hydrochoerus hydrochaeris Linnaeus, 1766 | |
 Kapibaara levila | |
Kapibaara (Hydrochoerus hydrochaeris) ehk veesiga on poolveelise eluviisiga maailma suurim näriline. Tema looduslik levila asub Lõuna-Ameerikas.
Välimus[muuda | muuda lähteteksti]
Väliselt sarnaneb kapibaara hiiglasliku suurepealise meriseaga. Tüvepikkus 100–130 cm (ka ligi 150 cm), saba rudiment, õlakõrgus üle 50 cm ja kehamass 35–66 kg. Varvaste vahel väikesed ujulestad. Keha katavad roostepruunid karmid harjasjad karvad.[1][2][3]
Eluviis[muuda | muuda lähteteksti]
.jpg)
Asustab jõgedeäärseid kõrge rohuga märgalasid Panamast Argentinani. Lemmiktoiduks on mitmesugused veetaimed. Ujub ja sukeldub suurepäraselt. Isane peab tavaliselt väikest haaremit, kuhu kuuluvad eri vanuses emased. Pärast neljakuulist tiinust toob emane ilmale 2–4 hästiarenenud nägijat poega. Aastas on kuni kolm pesakonda.[1]
Kapibaara ja inimtegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Kapibaarad on tänapäevani olulised jahiloomad, neid püütakse liha, naha ja rasva (kasutatakse eelkõige parfümeeriatööstuses) pärast. Kohati on neid põllumajandust kahjustava tegevuse pärast hävitatud. Viimase poole sajandi jooksul on neid hakatud kasvatama ka koduloomana.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Loomade elu. Kd 7. Valgus. 1987. Lk 121.
- ↑ 2,0 2,1 TEA entsüklopeedia. Kd 10. Tea Kirjastus. 2013. Lk 73-74.
- ↑ Loomad. Ersen. 2002. Lk 158.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kapibaara |
- Kaivo Kopli, "Uruguays leiti tohutu, isegi autost raskema iidse närilise kivistis", Ärileht, 17. jaanuar 2008
- Capybara