Iveta Grigule-Pēterse
.jpg)
Iveta Grigule-Pēterse (sündinud 30. septembril 1964 Riias) on Läti poliitik, ta oli aastatel 2013–2017 Läti Talurahva Liidu liige. Ta oli aastatel 2011–2014 seimi liige ja 2014–2019 Euroopa Parlamendi liige.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Ta lõpetas aastal 1983 Riia 2. Keskkooli. 1998. aastal lõpetas ta bakalaureusekraadiga Läti Kultuuriakadeemia ja 2000. aastal Läti Ülikooli rahvusvaheliste suhete instituudi. 2012. aastast õpib ta Läti Ülikooli sotsiaalteaduskonnas magistriõppes diplomaatia erialal.
Ta oli aastatel 1989–1992 riikliku akadeemilise koori Latvija direktor, seejärel töötas riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes (Lielrīga piirkondlikus keskkonnaametis, Riia linnavolikogus, Läti investeeringute ja arengu agentuuris, Jūrmala linnavolikogus), samuti projekti koordinaatorina Geo Consultantsis.
Ta oli aastatel 2011–2014 seimi liige.
Ta oli vastu Läti liitumisele euroalaga.[1]
Ta valiti Euroopa Parlamenti 2014. aastal ja seal liitus ta euroskeptikute fraktsiooniga Vaba ja Demokraatlik Euroopa. Sama aasta lõpul soovis Grigule üle minna Euroopa Rahvaparteisse, mis tähendanuks, et euroskeptikute ühendusel ei oleks enam esindajaid seitsmest riigist, mis on miinimumnõue fraktsiooni pidamiseks[2]. Aprillis 2015 liitus ta Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooniga.[3]
2016. aastal hääletas Grigule vastu Euroopa Parlamendi resolutsioonile, mis laitis maha Venemaa propaganda kasutust. Roheliste ja Talurahva Liitu kuuluv Läti peaminister Māris Kučinskis kritiseeris teda selle eest karmilt ning soovitas erakonna juhatusel Grigule käitumist hinnata. Resolutsiooni vastu hääletasid ka Andrejs Mamikins ja Tatjana Ždanoka.[4]
Novembris 2016 avaldas uuriva ajakirjandusega tegelev Re:Baltica, et Läti saadikud Grigule ja Andrejs Mamikins on läinud mööda 2014. aastast kehtinud keelust palgata enda assistentideks oma lähisugulasi.[5]
2017. aasta lõpul oli ta MEPRanking.eu hinnangul kõige väiksema mõjuga lätlaste esindaja europarlamendis ja ühtlasi üks kõige väiksema mõjuga saadikuid terves parlamendis. Kui Läti saadikutest edukaima (Roberts Zīle) skoor oli 118,8 punkti, siis Grigule-Pēterse skoor oli kõigest 0,36.[6]
Veebruaris 2017 lahkus ta Läti Talurahva Liidust ja avaldas lootust, et tema lahkumine tõstab erakonna toetust.[7]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Ta oli aastatel 1987–1996 abielus ärimehe ja poliitiku Roman Mežeckiga, abielu lahutati. 2017. aastast on ta abielus Ēriks Pēterssiga.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ For Latvia, euro still attractive despite Europe's financial crisis The Guardian, 16. juuli 2013
- ↑ "Eurosceptic MEP group collapses" BBC News, 16. oktoober 2014
- ↑ "Liberals and Democrats adopt Latvia’s stray MEP" Public broadcasting of Latvia, 28. aprill 2015
- ↑ "Kucinskis categorically distances himself from Grigule’s behaviour in EP" BNN, 25. november 2016
- ↑ "MEPs can’t hire relatives? Ask the Latvians how to get around the rules" Re:Baltica, 24. november 2016
- ↑ Mike Collier: "Latvia's top MEPs are ..." Public broadcasting of Latvia, 8. detsember 2017
- ↑ "MEP Grigule leaves Latvian Union of Farmers" The Baltic Course, 8. veebruar 2017